lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-19090/41

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-19090/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1932
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 92 lg 1Vallasomandi tekkimine üleandmisegaPärS § 11 lg 1PärS § 115 lg 1PärS § 13PärS § 18TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 439Hagi lahendamise piiridVÕS § 233 lg 1Omandireservatsioon

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-19090/33Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.10.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-19090

Tsiviilasi

Mati Roosvalt ́i hagi Kohtla-Järve linna vastu korterile omandiõiguse tunnustamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

7 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. oktoobri 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Roosvalti apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellandid: Mati Roosvalt, esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga

esindajad

Vastustaja: Kohtla-Järve linn, esindaja Allan Valk

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Mati Roosvalti menetlusse kolmanda isikuna Raissa L

taotlus

kaasata

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

13.oktoobri 2008 otsus muutmata. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Mati Roosvalti kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 11.09.20262-23-18024/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-25-21901/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 09.09.20262-25-4234/26Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 04.09.20262-26-14955/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-24-12075/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-25-6569/89Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Mati Roosvalt esitas 16.05.2007 Viru Maakohtusse hagi Kohtla-Järve linna vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt võõrandas hageja 07.04.2003 Valdu L le korteri asukohaga X 2-9 korteri Kohtla-Järvel. Ostja pidi saama korteri omanikuks pärast müügihinna täielikku tasumist. Lepingu punkti 2.1. kohaselt oli müügihinnaks 7 000 krooni, mille ostja kohustus tasuma 2 aasta jooksul müüja pangakontole. V. L suri 2004, tasudes korteri eest ajavahemikul 2003 mai kuni 2004 jaanuar kokku 1 900 krooni. Hageja andmetel puuduvad V. L l pärijad. Ehitisregistris on korteri omanikuks märgitud V. L . Kuna ostuhinda ei ole tasutud, siis ei saanud omandiõigus korterile üle minna, korteri omanikuks on jätkuvalt hageja. Samas ei saa hageja omandiõigust teostada, kuna ehitisregistri andmetel on omanikuks V. L . Pärimisseaduse (PärS) § 18 kohaselt kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgseks pärijaks kohalik omavalitsus. Hageja esindaja pöördus 2005 mai lõpus Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole taotlusega sooritada toimingud ehitisregistri andmete muutmiseks. Kohtla-Järve Linnavalitsus tegigi esialgselt paranduse, kuid hiljem tehti linnavalitsuse poolt uus parandus ning korteri omanikuks on jälle V. L .
2.Kohtla-Järve linn vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, miks ja kuidas omandiõigus üldse üle läks, kui V. L ei olnud lepingust tulenevat müügihinda täielikult tasunud. Kostja seab kahtluse alla hageja väited müügihinna mittetasumise kohta, kuna nendes puudub loogika ning need on vastuolulised. Hageja pidi omandiõiguse üleminekust olema teadlik juba V. L eluajal, sest lepingu kohaselt ei oleks hooneregister saanud kannet teha. Hageja esitas omandiõiguse nõude alles pärast ostja surma, kui ei ole enam võimalik tõendada V. L toiminguid (näiteks sularahas maksmist või muud kokkulepet hagejaga).

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohtu 13. oktoobri 2008 otsusega jäeti M. Roosvalti hagi Kohtla-Järve linna vastu X maja nr 2 vallasasjast korterile nr 9 omandiõiguse tunnistamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole õiged kostja vastuväited, et hageja ei tõendanud ostja poolt müügihinna täielikult mittesaamise fakti. Kuna lepingu järgi pidi korteri eest tasumine toimuma ülekandega

lepingus näidatud arveldusarvele, siis hagejale tasutud summa kindlakstegemisel saab kohus lähtuda tema arveldusarvele laekunud rahast. Seega on võimalik, et ostja ei ole müüjale kogu müügihinda tasunud. Samas see ei tähenda, et hagejal tekkis nõudeõigus kostja vastu. Ebaõige on hageja väide, et V. L l ei ole pärijaid, mistõttu kostja on seadusjärgne pärija. Rahvastikuregistri andmetel abiellus V. L 10.06.2004 Raissa L ga, kes on seadusjärgne pärija PärS § 11 lg 1 mõttes. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit V. L l PärS § 13 ja §1 4 sätestatud esimese ja teise järjekorra seadusjärgsete pärijate puudumise kohta. Samuti ei ole esitatud tõendeid R. L või teiste pärijate poolt PärS § 115 lg 1 alusel pärandist loobumise kohta. Sellises olukorras kostja ei ole veel seadusjärgne pärija ja tal ei ole veel tekkinud omandiõigust vaidlusalusele korterile. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 2 alusel omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. See, et kostja ei tunnista hageja omandiõigust korterile, ei tähenda, et tema vastu nõude esitamisega hageja saab õiguskaitset saavutada. Põhjendamatu on hageja väide, et kui hagi rahuldatakse, siis peab kostja ka ehitisregistris kannet parandama. Kostja vastu saaks hageja nõude esitada üksnes siis, kui tõendaks, et teiste seadusjärgsete pärijate puudumise tõttu kostja kui kohalik omavalitsusüksus on pärandi vastu võtnud. Ilma V. Lillväli pärijate ringi kindlaks määramata ja pärijatele vaidlusest teatamata, ei ole võimalik hagi lahendada. Sellises olukorras TsMS § 423 lg 2 alusel tuleks hagi üldse läbi vaatamata jätta. Et vältida kohtulahendi formaalsetel alustel tühistamist, jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja ei ole esitanud nõuet ehitisregistri kande parandamiseks. TsMS § 439 alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Õige on kostja vastuväide, et kande muutmisega ehitisregistris ei teki kellelegi omandiõigust, sest ehitisregistri andmed on informatiivse tähendusega ja omandiõigus vallasajale tekib AÕS § 92 lg1 alusel kas üleandmisega või muul AÕS §-des 92 -115 sätestatud viisil.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.M. Roosvalt esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 13. oktoobri 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada M. Roosvalti hagi omandiõiguse tunnustamiseks ning kaasata kolmanda isikuna menetlusse R. L . Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige maakohtu järeldus, et Kohtla-Järve linna vastu saaks hageja nõude esitada ainult siis, kui ta tõendaks, et teiste seadusjärgsete pärijate puudumise tõttu on kostja kohaliku omavalitsusüksusena pärandi vastu võtnud. M. Roosvalt esitas hagi Kohtla-Järve linna vastu, kuna hagejale polnud teada V. L seadusjärgseid pärijaid ning kuna kande tõttu ehitisregistris ei saanud hageja korterit käsutada. Maa erastamist takistab ehitisregistri kanne, mille järgi on korteri omanikuks surnud V. L ; 2) kuna maakohus on seisukohal, et V. L seadusjärgne pärija on abikaasa R. L ning R. L l võib olla nõudmisi V. L poolt tasutud 1900 krooni osas, tuleks R. L kaasata kolmanda isikuna menetlusse; 3) apellandi õigusi on rikkunud Kohtla-Järve linn, kandes ehitisregistrisse vaidlusaluse korteri omanikuna V. L . Vastustaja esindaja teatas alles viimasel 25.09.2008 toimunud kohtuistungil, et kostjaks peaks olema R. L ; 4) ei ole korteri omandiõigus V. L le üle läinud, kuna viimane ei tasunud korteri eest kogu ostuhinda. Seega on korteri omanikuks on endiselt M. Roosvalt. Kohtuotsusega M. Roosvalti omandiõiguse tunnustamisel peaks Kohtla-Järve linn kui ehitisregistri pidaja muutma kande registris ning see võimaldaks apellandil korterit käsutada;

5) asjakohatu on maakohtu seisukoht, et kande muutmisega ehitisregistris ei teki kellelegi omandiõigust. Apellant ei ole väitnud, et kande muutmisega tekiks omandiõigus. Omandiõigus tekkis M. Roosvaltil korteri omandamisega ja kuna V. L poolt jäi tasumata kogu ostuhind, ei läinudki talle omandiõigus üle ning korteri omanikuks on jätkuvalt M. Roosvalt.

5.Kohtla-Järve linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Samuti palub ta jätta taotluse kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) asjaolu, et V. L oli abielus R. L ga ning, et R. L võib olla Valdu L pärijaks, oli M. Roosvaltile teada. M. Roosvalti esindas kohtus vandeadvokaat, mistõttu jääb arusaamatuks apellandi väide, et ta sai sellest teada alles viimasel kohtuistungil; 2) kuna M. Roosvalt pole R. L kaasamise taotlust esimese astme kohtus esitanud, ei saa seda apellatsioonimenetluses teha; 3) on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on nõustunud M. Roosvalti väitega V. L poolt müügihinna mittetasumise osas. Maakohus on üksnes möönnud, et see võis nii olla, kuid pole andnud hinnangut selle kohta, kas müügihind võidi üle anda näiteks sularahas ning miks siis hooneregister kande tegi, kui müügilepingust tulenevalt sai seda teha vaid peale kogu korteri hinna tasumist. M. Roosvalti väidete ebaõigsust kinnitab asjaolu, et ta esitas omandiõiguse nõude alles pärast V. L surma, s.o ajal, mil V. L toiminguid (sularahas maksmist või muud kokkulepet) ei ole võimalik tõendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
13.oktoobri 2008 otsus muutmata.
7.Nähtuvalt maakohtule esitatud hagiavaldusest, on hageja nõudeks olnud tunnistada M. Roosvalti omandiõigust Kohtla-Järve linna Lehe Põik 3/2 asuvale korterile 9. Nõude alusena on hageja tuginenud asjaolule, et kuna 07.04.2003 korteri müügilepingu järgi pidi omand ostjale üle minema pärast müügihinna täielikku tasumist ning ostja ei ole müügihinda tasunud, siis on hageja jätkuvalt omanik. Nähtuvalt asja materjalidest, on hageja ja V. Lillevälja vahel sõlmitud korteri müügileping ja tingimuslik asjaõigusleping, mille kohaselt läheb korteri omandiõigus V. Lilleväljale üle ostuhinna täieliku tasumisega (tl 3-5). Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 13 lg 1 järgi ei ole kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse õiguslikul alusel püstitatud ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks. Sama paragrahvi 6. lõike järgi võib kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse või riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maa riigi maakatastrisse kandmiseni ehitist, selle mõttelist osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuvat mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korterit, endise korteriühingu liikme omandisse antud korterit või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa võõrandada ja pärida kui vallasasja. Kuna korter oli vallasasi, siis oli võimalik sõlmida selle müümisel tingimuslik asjaõigusleping ning tegemist on VÕS § 233 lg 1 kohaselt omandireservatsiooniga. Vastavalt VÕS § 233 lg 1 kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon).
8.Hageja nõude rahuldamine (tunnistada tema omandiõigust korterile) oleneb sellest, kas V. L on talle ostuhinna tasunud ning kas omand läks V. Lilleväljale üle. V. L on surnud 2004. aastal. Isiku surmaga ei lõpe omandireservatsiooni aluseks olev müügileping, vaid sellest tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle pärimisjärglastele. Asja materjalidest nähtuvalt on ebaõige apellandi väide, et tema teada ei olnud V. Lilleväljal pärijaid ning seetõttu esitas ta hagi kostja kui PärS § 18 kohase potentsiaalse pärija vastu. Hageja on ise 17. juuni 2008 kohtuistungil seletanud, et sai teada V. Lillevälja surmast tema abikaasa R. Lillevälja käest (tl 74). Abikaasa on PärS sätete kohaselt seadusjärgne pärija ning kui hageja leidis, et omand korterile on ebaõigesti üle kantud V. Lilleväljale, oli tal õigus esitada hagi R. Lillevälja (ja teiste pärijate olemasolu korral ka nende) vastu, sest seoses V. Lillevälja surmaga läks pärand üle pärijale ning korter pärandaja varana kuulub pärandi hulka. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kui V. L ei ole korteri müügihinda tasunud, s.o ei ole täitnud müügilepingut, siis kuna hageja ei ole taganenud müügilepingust, on pärijatel õigus seda täita ja tasuda hagejale müügihind.
9.Arusaamatu on apellandi väide, et hagejale teadaolevalt ei ole R. L pärimismenetlust alustanud ning mingit vaidlust temaga ei ole. Asjaolu, et apellandi arvates ei ole R. L esitanud avaldust pärandi vastuvõtmiseks, ei tõenda seda, et Kohtla-Järve linnal oleks PärS § 18 kohaselt pärimisõigus ning ta oleks asjas vastav kostja. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et V. Lillevälja pärijad ei oleks pärandit vastu võtnud.
10.Apellandi väitel rikub Kohtla-Järve linn tema õigusi seeläbi, et ehitusregistrisse on kantud vaidlusaluse korteri omanikuna V. L . Kui apellant leiab, et ehitusregistri kanne rikub tema õigusi, siis on tal õigus esitada kaebus halduskohtusse ehitusregistri pidaja vastu ebaõige kande parandamiseks, s.o tegemist on haldusvaidlusega, mitte aga tsiviilvaidlusega.
11.Hageja valib ise isiku, kelle vastu ta hagi esitab ning seetõttu ei ole asjakohane apellandi väide, et Kohtla-Järve linn ei vaielnud kogu menetluse kestel vastu sellele, et ta pole kohane kostja ja alles viimasel kohtuistungil väitis, et kostja peaks olema V. Lillevälja pärija. Kuna nõue on esitatud omandiõiguse tunnustamiseks, siis saab kostjaks olla õigussuhte teine pool, s.o isik, kellel on vastuväiteid nõude tunnustamisele seoses oma õigustega asjale. Kohtla-Järve linnal selliseid õigusi ei ole ja ta ei ole väitnudki, et tal on õigus korterile.
12.Kuna R. L õigussuhte poolena (üldõigusjärglus) saaks olla asjas kostjaks, siis ei saa teda kaasata kolmanda isikuna ning apellandi vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-6368/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval