Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-84494 Tsiviilasi Eesti Energia AS-i hagi Jüri Küti vastu 2179,23 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2179,23 krooni Menetluse liik kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Energia AS (reg.nr 10421629, Tallinn, Laki 24), hageja esindaja Eerika Erlach, kostja Jüri Kütt ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx xx-x) Resolutsioon Välja mõista Jüri Kütilt 582,04 krooni Eesti Energia AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Jüri Küti kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Pooled sõlmisid 01.03.2002 elektrienergia müügilepingu nr 22222422/1. Lepingu alusel kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale müüdud elektrienergia eest arved nr 40039895, 41001960. Kostja on tasunud arved osaliselt summas 618,97 kr. Seega on hagi esitamise seisuga kostja põhivõlgnevuse summa hageja ees2179,23 kr. Seisuga 26.06.2008 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 206,59 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Erlach palub VÕS §-de 76 lg 1; 94; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 208 alusel kostjalt välja mõista: 1) 2179,23 kr põhinõue; 2) viivis 206,59 kr; 2) mõista kostjalt välja alates 05.12.2008 kuni tagastamata põhinõude täieliku tasumiseni viivis 0,06% päevas tagastamata põhinõudelt. 23.03.2009 hageja täpsustas, et kostja on tasunud põhivõla, tasumata on viivis summas 582,04 kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kirjalikult vastama 05.03.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 01.03.2002 elektrienergia müügilepinguga nr 22222422/1 loeb kohus tuvastatuks, et hageja varustas kostjat elektrienergiaga ning kostja kohustus selle eest tasuma. Arvetega nr 40039895, 41001960 loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on kasutatud
elektrienergia eest tasumata summas 2179,23 kr. Kostja tasus põhivõlgnevuse pärast hagi esitamist. Lepingu tüüptingimuste p 5.3 järgi on kostja kohustatud maksma hagejale viivist 0,06% päevas. Viivise arvestus: 26.06.2008 kuni 05.03.2008, 248 viivitatud päeva, 248x0,06%x2179,23= 582,04 kr. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.