Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Määruse tegemise aeg ja koht
19.03.2009.a.
Tsiviilasja number
2-08-63083
Tsiviilasi
J M avaldus kaasomaniku kohustamiseks ühise asja üleandmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja J M (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja nõustaja P Toom Puudutatud isik L K (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku esindaja O Smirnova Puudutatud isik J K (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku esindaja Ž Aleksandrova
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
02.03.2009.a
Harju Maakohtu menetluses on J M avaldus kaasomaniku kohustamiseks ühise asja üleandmiseks. Avalduse kohaselt on J M, L K ja J K Y M seadusjärgsed pärijad. Pärandvara koosnes korteriomandist asukohaga Xxx, sõiduautost Xxx ja garaažiboksist. Vastavalt
03.04.2008.a välja antud pärimisõiguse tunnistusele läks korteriomand 1/3 mõttelistes osades pärijatele üle. L K vahetas korteril luku ja ei luba avaldajat sinna. L K vaidles avaldusele vastu ja teatas, et tal ei ole avaldajale takistusi teinud. 02.03.2009.a. kohtuistungil teatas avaldaja, et loobub avaldusest ning palus talle tagastada pool tasutud riigilõivust. Mõlemad puudutatud isikud olid avaldusest loobumisega nõus ja J K teatas, et tal ei ole menetluskulusid. L K esitas 04.03.2009.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, paludes avaldajalt enda kasuks välja mõista õigusabikulud 3000 krooni. Avaldaja vaidles õigusabikuludele vastu, leides, et osutatud teenus ei võinud ületada kahte tundi.
Vastavalt 10.12.2008.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 477 lg 6 kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Seega ei näe hagita menetluse sätted enam ette avaldusest loobumise võimalust, avaldust saab tagasi võtta. Kuna avaldaja tahe on suunatud menetluse lõpetamisele, loeb kohus, et avaldaja on 02.03.2009.a. kohtuistungil soovinud avalduse tagasi võtta. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Kohus leiab, et avaldajal on õigus avaldus tagasi võtta ning avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejale, et avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda kohtusse sama avaldusega samade puudutatud isikute vastu. Menetluskulud Avaldaja on taotlenud poole avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt ei tagasta kohus riigilõivu, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Hagita menetluse kohta ei ole seaduses erisätteid ning kohus jätab avaldaja taotluse TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel rahuldamata. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbivaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Kuna avaldaja on avalduse tagasi võtnud, jätab kohus TsMS § 168 lg 4 alusel puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda. L K on esitanud menetluskulude nimekirja ning nende kandmist kinnitavad tõendid ja kohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isik on tasunud OÜ Emirlin Õigusbüroo 11.12.2008.a arve nr xxxxxxxxxxx alusel dokumentidega tutvumise, vastuse koostamise ja kohtuistungil osalemise eest 3000 krooni. Arve tasumine on tõendatud lisatud kassa sissetulekuorderiga. Kohus leiab, et kuna kohtu poolt taotletud toimingu harilikku väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb lugeda avaldaja nõue mittevaraliseks ning Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt
menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kohaselt on maksimaalselt sissenõutava kulu suuruseks 200 000 krooni. Kohus leiab, et puudutatud isiku esitatud menetluskulude suurus 3000 krooni on asjas mõistlik ja taotlus tuleb rahuldada, arvestades, et puudutatud isik on esitanud vastuse ja asjas on toimunud ainult 1 kohtuistung. Avaldaja viide sellele, et puudutatud isik ei ole täitnud Harju maakohtu varasemat otsust, ei ole asjakohane.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.