Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-87896 Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc hagi Ursel Veimanni vastu 15 224,21 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 14 000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Nordea Bank Finland Plc (Eesti Filiaal reg.nr 10221469, Tallinn, Hobujaama 4), hageja esindaja Aivar Leismann, kostja Ursel Veimann ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 04.03.2009 Resolutsioon Välja mõista Ursel Veimannilt 15 224,21 krooni Nordea Bank Finland Plc kasuks. Menetluskulud jätta Ursel Veimanni kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 10.08.2006 arvelduslaenu lepingu nr xxxxxxxxxxx. Lepingu kohaselt andis hageja kostja kasutada arvelduslaenu limiidi summas 14 000.- kr. Limiidi kasutatud osalt pank arvestas intressi, mis kuulus tasumisele iga kalendaarse kvartali viimasel päeval. Lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel oli kostja kohustatud maksma pangale viivist. Lepingu ülesütlemise hetkel oli intressimäär 13,95%, s.o 12.12.2008. Alates 01.03.2008 kuni lepingu ülesütlemiseni oli intressi arvestatud 1103,56 kr, arvelduslaenu limiiditasu 99,17 kr ning viivist 22,20 kr. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi, ütles hageja lepingu üles vastavalt arvelduslaenu lepingu tingimuste p 8 alap 8.2 lg-tele 1, 2. Punkt 8 alap 8.2 lg 1 ütleb, et pangal on õigus leping etteteatamiseta üles öelda, kui arvelduslaenu limiit on ületatud rohkem kui 14 päeva ning sama p lg 2 ütleb, et kui laenusaaja on viivitanud pangale mistahes muul alusel võlgnetava maksekohustuse täitmisega rohkem kui 14 päeva. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud käesoleva ajani ning seisuga 15.12.2008 võlgneb kostja hagejale 15 224,21 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Leismann palub VÕS §-de 77 lg 1; 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 15 224,21 kr, millest 14 000.- kr on tagastamata limiidisumma, 1103,56 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 99,17 kr limiiditasu, 22,20 kr viivis; Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 10.08.2006 arvelduslaenu lepinguga nr xxxxxxxxxxx, konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostja kasutusse arvelduslaenu limiidi summas 14 000.kr. Limiidi kasutatud osalt hageja arvestas intressi, intressimäär 13,95%.
Lepingujärgse makse viivitamisel oli kostja kohustatud maksma hagejale viivist. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksed vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Lepingu p 8.2 alusel on hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda etteteatamiseta, kui arvelduslaenu limiit on ületatud rohkem kui 14 päeva. 12.12.2008 ütles hageja kostjale põhjendatult lepingu üles. Põhivõlgnevus on 14 000.kr, intressi on arvestatud 1103,56 kr, arveldustasu limiiditasu 99,17 kr, viivist 22,20 kr. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutavad võlgnikud alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.