lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-6498/10

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 11.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-6498/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1297
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-06-30
Väljaminev kiri
Maakohtud · Väljaminev kiri · 2026-03-04
Selgitustaotlus
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2026-02-26
Riigilõivu tagastamine
Patendiamet · Sissetulev kiri · 2022-08-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2026-03-03
Kaubamärgi riigilõivu tagastamise taotlus (taotlust ei esitatud)
Patendiamet · Sissetulev kiri · 2020-11-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 2Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 416 lg 3Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 5Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 218 lg 4Lepinguline esindajaTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-6498/4Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja07.04.20082-07-6498/12Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja06.07.2009

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-6498

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.03.2009, Tallinn

Tsiviilasi

BIGBANK AS (endine Balti Investeeringute Grupi Pank AS) hagi Mirko Puki ja Janek Žuranjuki vastu 198 200 krooni väljamõistmiseks

Hagi hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

54 955,24 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BIGBANK AS apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Artur Maljukov

Harju Maakohtu 07.04.2008 otsus

Kostja I Mirko Pukk (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxx xxxxx) Kostja II Janek Žuranjuk (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxx xxxxx) Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 07.04.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
VÕS § 128Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 146 lg 3Võlausaldaja teatamiskohustus
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
TsMS § 187

Hageja nõue ja põhjendused

1.27.02.2007 esitas BIGBANK AS kohtule hagi Mirko Puki ja Janek Žuranjuki vastu 198 200 krooni väljamõistmiseks.
2.BIGBANK AS ja Mirko Pukk sõlmisid 24.04.2006 tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis kostjale krediiti summas 100 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 24,95% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 248 599,10 krooni. Krediidilepingu põhitingimuste alusel kohaldati lepingule BIGBANK AS krediidilepingute üldtingimusi.
3.24.04.2006 sõlmis hageja Janek Žuranjukiga käenduslepingu, millega käendaja võttis vastutuse hageja ees hageja ja Mirko Puki vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest hageja ja Mirko Puki vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 448 599 krooni ning käenduse tähtajaks 01.05.2018.
4.Kuna kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 11.07.2006 kostjatele meeldetuletuskirjad võla sissenõudmiseks. Kostjad meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. 16.08.2006 saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused, milles hageja andis krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava kahenädalase tähtaja. Seejuures teavitas hageja kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ning andis võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad võlga ei tasunud ja 15.09.2006 avaldusega ütles hageja Mirko Pukile lepingu üles, millest teavitas ka Janek Žuranjukki. Kostjad reageerisid ülesütlemisavaldusele vaid osaliselt.
5.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista tagastamata krediidisumma 99 100 krooni; sissenõutavaks muutunud tasumata intress määraga 24,95% krediidisummast ühe aasta kohta, kokku summas 13 284,20 krooni; sissenõutavaks muutunud viivis vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimustes sätestatud intressimääras ehk 24,95% võlgnetavalt summalt aastas, kokku summas 10 860,56 krooni; leppetrahv, mille suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt ehk 20 000 krooni ning kahjuhüvitis 54 955,24 krooni. Kahju hüvitiseks on hageja arvestanud saamata jäänud tuluna lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressi, mille hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kostja Mirko Pukk oli kohustatud tasuma lepingu kehtivuse korral intressi 24,95 % krediidisummast aastas, kokku 248 599,10 krooni. Sellest summast arvestas hageja maha lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasutud intressi 13 284,20 krooni ja leppetrahvi 20 000 krooni. Seega oli hagejal õigus nõuda kahju kokku 215 314,90 krooni. Hageja vähendas nõutava hüvitise summat 54 955,24 kroonini.

2(4)

Kostjate vastuväited

6.Kostjad on hagimaterjalid kätte saanud, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavaldusele ei vastanud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 07.04.2008 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja TsMS § 163 lg 5 alusel jättis kohtukulud 28% ulatuses hageja ja 72% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
8.Kuna kostjad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ning hagi on põhjendatud osaliselt, rahuldas kohus õiguslikult põhjendatud osas hagi tagaseljaotsusega.
9.Hagiavaldus oli õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma 99 100 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 13 284,20 krooni, viivise 10 860,56 krooni ja leppetrahvi 20 000 krooni osas.
10.Kahjuhüvitise nõue 54 955,24 krooni ei ole õiguslikult põhjendatud ning kohus jättis VÕS § 416 lg 3 alusel hageja nõude selles osas rahuldamata.
11.Kokku mõistis kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 143 244,76 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
12.Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.04.2008 tagaseljaotsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.
13.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 416 lg 3 kui jättis kahjuhüvitise hageja kasuks välja mõistmata. Kostjad on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused, millega on hagejale tekitatud kahju.
14.VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisnes kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tuluna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega hageja on arvestanud, aga samuti intressi, mida hageja oleks võinud saada kostjate poolt tasumisele kuulnud summade edasilaenamisest. Kusjuures hageja ei nõua kostjatelt tuleviku intressi, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist.
15.Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis, kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud isikud, kuivõrd kostjad vabaneksid kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest. Kahjuhüvitise väljamõistmine kõrvaldaks nimetatud ebaõigluse.
16.Maakohus on VÕS § 416 lg 3 ebaõigesti kohaldanud ja valesti tõlgendanud. VÕS § 146 lg 3 kehtib juhul kui kostjad reaalselt enam krediiti ei kasuta. Antud juhul on krediidisumma veel kostja kasutuses ka käsutuses. Samas ei maksa kostjad krediidi kasutamise eest. Seega ei ole hageja käesoleva hetkeni saanud ei tema poolt välja antud krediidisummat ega mingit tasu selle kasutamise eest.
17.Lepingu ülesütlemisel peab kohustatud isik täitma viivitamatult kõik oma lepingust tulenevad kohustused. Samas juhtub tihti nii, et kohustatud isik koheselt oma kohustusi ei täida ehk ülesütlemisel tekkinud kohustused jäävad täimata. Seetõttu ei saa kuidagi pidada VÕS § 416 lg 3 toodud väidet „lepingu ülesütlemine“ võrdseks väitega „krediidi kasutamata jätmise aeg“. Tõlgendus, millega nimetatud väited

3(4)

võrdsustatakse, oleks vastuolus õiguse üldpõhimõtetega, seadusega ja igasuguse mõistlikkuse põhimõtetega. Lepingu ülesütlemine võib küll toimuda, kuid aeg, mille jooksul kostja krediiti reaalselt kasutab ehk ei täida lepingu ülesütlemisel tekkinud kohustusi, võib olla palju pikem. Vastustajate seisukoht

18.Kostjad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
19.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on kahju väljamõistmata jätmise osas.
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid otsust tuleb muuta motiivide osas.
21.Riigikohus on analoogses asjas 21.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 p-s 13 asunud seisukohale, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise korral ei hõlma kahju ärahoidmise eesmärk endas kahjuna saamata jäänud intressi või muu tulu nõude esitamise võimalust, sest tagatud on juba varem kokku lepitud intressimääras viivisenõue VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja § 415 lg 1 järgi. VÕS § 415 lg 1 teist lauset, mille kohaselt ei välista ega piira esimeses lauses sätestatu krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. tuleb kohaldada koostoimes võlaõigusseaduse üldosa kahju hüvitamist reguleerivate sätetega, sh VÕS § 127 lgga 2. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
22.Eeltoodu alusel tuleb maakohtu otsus 54 955,24-kroonise nõude rahuldamata jätmise osas jätta muutmata. Otsusest tuleb aga välja jätta põhjendused VÕS § 416 lg 3 kohaldamise kohta.
23.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 162 lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Tiit Kollom

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja