lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-59427/18

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 04.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-59427/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1347
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PalS § 2PalS § 32TLS § 119Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekutaTLS § 74Kahju hüvitamise erisusTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTLS § 90Töölepingute kollektiivne ülesütlemineTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-08-59427

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2009, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

T.K. hagi AS GT Holding vastu lõpparve maksmise ja kinnipidamise eest keskmise palga nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

17. veebruar 2009

Menetlusosalised

Hageja:

T. K. (IK xxx)

Kostja:

AS GT Holding (RK xxx)

Kostja esindaja:

advokaat V. S.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada T. K. hagi.
2.Välja mõista AS-lt GT Holding T. K. kasuks koondamishüvitus summas 53 000 (viiskümmend kolm tuhat) krooni, lõpparve summas 34 750 (kolmkümmend neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja lõpparve kinnipidamise hüvitisena 26 500 (kakskümmend kuus tuhat viissada) krooni. Kokku kuulub hagi rahuldamisele summas 114 250 (ükssada neliteist tuhat kakssada viiskümmend) krooni.
3.Jätta esimese astme kohtu menetluskulud AS GT Holding kanda. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 23.09.20262-25-6229/32Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.09.20262-23-13141/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

ASJAOLUD

1.T. K. esitas 16.09.2008.a Viru Maakohtule hagi AS GT Holding vastu lõpparve väljamaksmise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõudes. 1 (4)

Avalduse kohaselt töötas hageja AS-is GT Holding 01.02.2007.a-18.05.2008.a Ida-Viru projektijuhi ametikohal. Vastavalt töölepingule moodustas hageja töötasu põhipalk 26 000 krooni kuus ja eritasu konfidentsiaalsuse ja konkurentsikeelu eest 500 krooni kuus. 18.03.2008.a esitas tööandja hagejale koondamisteate, milles teatas, et töösuhe hagejaga lõpetatakse 18.05.2008.a koondamise alusel ja makstakse hüvitusena 2 kuu keskmine palk. Tööandja vormistas töölepingu lõpetamise 16.05.2008.a. Töölepingu lõppemise päeval s.o 18.05.2008.a tööandja hagejale lõpparvet välja ei maksnud. Hageja pöördus korduvalt tööandja poole, kuid käesoleva ajani ei ole tööandja lõpparvet välja maksnud. Hageja nõuab tööandjalt perioodil 01.05.2008-18.05.2008:

saamata jäänud töötasu eritasu konfidentsiaalsuse eest hüvitis kasutamata puhkuse eest koondamishüvitus

13 619 krooni, 300 krooni, 20 831 krooni, 53 000 krooni

kokku:

87 750 krooni.

Hageja palus kostjalt välja mõista lõpparve 87 750 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest 26 500 krooni ning kohtukulud. Kostja vastus

2.Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja esitas vastuväite hagi menetlusse võtmisele, kuna hageja ei ole nõudelt tasunud riigilõivu. Kostja oli seisukohal, et isegi juhul, kui hageja nõue on põhjendatud, on see ülepaisutatud. Hageja on esitanud 114 250 kroonise brutopalga ehk ilma makse mahaarvestamata nõude, tööandja peab aga palgamaksmisel kinni pidama tulumaksu 21%. Seega peab kostja nõudelt tasuma tulumaksu 23 992,50 krooni ja hageja saaks 90 257,50 krooni. Hagi rahuldamisel peaks kostja tema hagejale 114 250 kroonise väljamakse ja ise 114 250 kroonise netopalga pealt tasuma tulumaksu 30 370 krooni. Sellisel juhul saaks hageja tulumaksu jagu rohkem raha, kui ta seaduse ja töölepingu järgi oleks saama pidanud. Kostja oli seisukohal, et hagi on ka sisuliselt põhjendamata. Hageja rikkus järjepidevalt oma töökohustusi või täitis neid lohakalt. Hageja pidevad apsakad tekitasid kostjale sadade tuhandete kroonide eest kahju. Töölepingu lõpetamisel oli pooltel kokkulepe, et hageja ei nõua kostjalt midagi ja kostja ei nõua hagejalt midagi. Kostja palus jätta hagi täielikult rahuldamata (tl 15-16). Hageja seisukohad kostja vastusele
3.Hageja ei nõustunud kostja poolt esitatud väidetega ja palus nõude rahuldada. Hageja kinnitas, et on nõus kohtu nõudmisel tasuma nõudelt riigilõivu. Hagejale jäi arusaamatu kostja väide, et nõue on ülepaisutatud. Nõuded on esitatud töölepingus sätestatud töötasu alusel ning hageja on teadlik, et nõudelt tuleb tasuda tulumaksu. Kostja väited töökohustuste rikkumise ja kahju tekitamise kohta on väärad ja pahatahtlikud väljamõeldised. Hageja ei ole kostjaga sõlminud mitte mingisuguseid kokkuleppeid nõuete loobumise osas (tl 20). Kostja vastus tõendite esitamise nõudele
4.Kohus esitas 24.10.2008.a kostjale vastuses toode väidete tõendamiseks nõude tõendite esitamiseks. Kostja 06.11.2008.a vastuses teatas, et tõendeid esitada ei ole, kuna tööülesanded anti ja kokkulepe vastastikuste nõuete puudumise kohta sõlmiti suuliselt (tl 26). Kohtuistung

2 (4)

5.Kohtuistungil 17.02.2009 jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja seletuste kohaselt on lõpparve siiani tasumata. Töölepingu lõpetas 16.05.2008 juhatuse liige T. S. koondamise tõttu 18.05.2008 seisuga ja lepingus oli märge hüvituse tasumise kohta. Lõpparve ja hüvitise väljamaksmisel on tööandja õigustatud arvestama maha tulumaksu ja töötuskindlustuse makse (tl 50-51).
6.Kostja esindaja jäi oma kirjaliku vastuse juurde. Esindaja kinnitas, et tööleping lõpetati koondamise tõttu TLS § 86 p.3 alusel. Vastuväiteid hagile ei ole osas, mis puudutab riigilõivu tasumist. Ei vaidle vastu hagis toodud nõude arvestusele saamata jäänud töötasu, eritasu, puhkusehüvitise ja töölepingu hüvitise ning lõpparve kinnipidamise hüvitise osas ning saamata jäänud töötasu ja hüvitiste arvestusele, mis on toodud e-kirjas (tl 21). Vaidlust ei ole ka lõpparve kinnipidamise eest nõutava hüvitise arvestusele (tl 50-51). Kostja leiab, et hageja on õigustatud nõudma saamata jäänud töötasu ja hüvitisi netotasuna.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg.2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval.
9.Palgaseaduse (PalS) § 32 lg.1 ja 2 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Vaidluse korral lõpparve koosseisus töötajale maksmisele kuuluva summa aluse või suuruse üle on tööandja kohustatud PalS § 32 lg.1 tähendatud tähtajal välja maksma tööandja poolt vaidlustamata summa.
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja lõpetas hageja töölepingu TLS § 86 p.3 alusel seoses hageja töökoha koondamisega (tl 8) alates 18.05.2008 ning tööandja ei maksnud töölepingu lõpetamise päeval hagejale välja lõpparvet. Vaidlus puudub ka lõpparve ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ettenähtud hüvitise arvestuste osas.
11.Vaidlus on üksnes selle üle, kas hagejal on õigus hageda lõpparvet ja hüvitist neto või bruto summana.
12.Sisuliselt hageja hageb koondamishüvitist TLS § 90 lg.1 p.1 alusel ja töölepingu lõpetamisel TLS § 74 lg.2 alusel lõpparvet ja TLS § 119 lg.2 alusel hüvitisena lõpparve kinnipidamise eest keskmist palka.
13.PalS § 2 lg.1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. PalS § 2 lg.6 kohaselt on keskmine palk töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku kohta. Lähtudes eeltoodust oli kostjal kohustus töölepingu lõppemise päeval välja maksta kõik tööandjalt saada olevad summad sh koondamishüvituse. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja keskmine palk oli 26 500 krooni. Seega on hageja põhjendatult esitanud nõude koondamishüvituse kahe kuu eest summas kokku 53 000 krooni, saamatajäänud töötasu summas 13 619, eritasu konfidentsiaalsuse hoidmise summas 300 krooni, kasutamata puhkuse päevade summas 20 831 krooni eest. Lähtudes asjaolust, et kostja lõpparvet töölepingu lõppemise päeval hagejale välja ei maksnud, on hagejal õigus nõuda ka ühe kuu keskmist palka TLS § 119 lg.2 alusel summas 26 500 krooni.

3 (4)

14.Maksukorralduse seaduse § 6 lg.2 kohaselt on maksumaksja füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukorralduse seaduse § 6 lg.3 kohaselt maksu kinnipidaja on füüsiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimuste ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Antud vaidluses on hageja maksumaksja ja kostja maksu kinnipidaja. Tulumaksuseaduse § 13 lg.1 kohaselt tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis või viivis ja puhkuseseaduse § 26 alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest. Töötuskindlustuse seaduse § 42 lg.1 p.1 järgi on tööandja kohustatud arvestama ja kinni pidama töötuskindlustuse seaduse § 40 lg.1 p.1 nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta.
15.Eeltoodust tulenevalt hageb hageja õigesti väljamaksmata koondamishüvitust, lõpparve väljamõistmist ja lõpparve kinnipidamisega seotud keskmise palga väljamõistmist töölepingus kokkulepitud töötasu suurusest lähtudes (brutopalgana). Koondamishüvituse, lõpparve ja lõpparve kinnipidamisega seotud keskmise palga väljamaksmisel on tööandjal kohustus kinni pidada ja maksuhalduri pangakontole tasuda seaduses ettenähtud maksusummad (Maksukorralduse seaduse § 6 lg.3).
16.Asjasse puutumatud on kostja vastuväited viitega hagejapoolsete töökohustuste rikkumisele. Tööleping lõpetati hagejaga TLS § 86 p.3 alusel seoses hageja töökoha koondamisega, seega viited hageja poolsetele töökohustuste rikkumisele (TLS § 86 p.6) on põhjendamatud.
17.Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg.1-3 alusel jätta kostja kanda.
18.Maakohus juhindus otsuse tegemisel TsMS §-dest 435, 436, 438, 439, 441, 442 ja 632 lg.1.

Olev Mihkelson kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium