Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2009, Narva, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-05-17580
Tsiviilasi
E N hagi A N vastu kinnisvararegistris kinnisasja omaniku kande muutmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E N (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostjad: A N (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja 1: Svetlana Allak Kostja esindaja 2: Gleb Allik 28. jaanuar 2009 Hageja: E N Hageja nõustaja: Olga Närgi Kostja: A N Kostja esindaja 1: Svetlana Allak Kostja esindaja 2: Gleb Allik
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Kohtuistungi sekretär Tõlk Resolutsioon
Jelena Muttonen Sirje Sirnask
Seega oli alusetu hageja väide, et temal on õigus vallata, kasutada ja käsutada kostja ainuomandit. Samuti on põhjendamatu hageja versioon, et korteriomand kujunes varast, mis suuremas osas kuulus temale. Hagiavalduses puuduvad kirjalikud tõendid rahaliste toimingute sooritamisest hageja poolt seoses vaieldava eluruumi erastamisega. Seega temal puudub õigus taotleda kinnisvararegistris kinnistuomaniku kande muutmist, kuna eluruumi ainuomanik on A N pärast abielusuhete lõppemist. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja nõue rahuldamata. Kohtuistung 28.01.2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja palub muuta kannet kinnistusraamatus registrinumbri 13009 all teises osas ning märkida teise kinnistuomanikuna E N ning jätta kostja kanda menetluskulud. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu. Korteri erastamine toimus pärast abielu lahutamist ning seega on kostja ainuomand. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 14 lg 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 17 lg 1 kohaselt abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui perekonnaseaduse 3. peatüki 2. ja 3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Kohtu poolt on tuvastatud, et pooled olid abielus alates 09.09.1994.a. 17.04.1997.a omandas kostja korteri vallasasjana. 26.02.1999.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega poolte abielu oli lahutatud. Seega korter vallasjana oli omandatud abielu kestel. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on 27.02.2002 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 13.03.2003.a XXX korteriomandi, registriosa nr 13009, omanikuna A N. Riigikohus on 21. märtsi 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05 (RT III 2005, 11, 110) leidnud, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna EES § 211 ja § 214 lg 5 järgi isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Sama seisukoha korratakse Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2006.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05, et korteriomandi seadmisel saavad selle omanikuks isik(ud), kes olid korteri kui vallasasja omanikud. Seega, kui korter vallasasjana oli abikaasade ühisvara, siis on ka korteriomand ühisvara vaatamata sellele, et korteriomand seati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. Mõeldamatu oleks olukord, kus korteriomandi omanikuks saamine sõltuks just korteri kinnistamisest.
Kuna kostjalt vastava nõusoleku saamine ei olnud hageja väidete kohaselt võimalik, siis on hagejal PKS § 17 lg 5 ls 2 tulenev õigus esitada nõuet kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kuna kohtu poolt on tuvastatud, et korter vallasasjana oli poolte ühisvara, siis korteriomand kuulub poolte ühisvara hulka. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et tuleb muuta kanne kinnistusraamatus, registrinumbri 1300909 all teises osas ning märkida teise kinnistuomanikuna E N, isikukood XXX. Menetluskulude jaotus Hageja taotleb kostjalt kohtukulude summas 4500 krooni väljamõistmist (juriidilised teenused). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja esitas kohtuistungil arve-kviitungi nr:611206 õigusabi eest 4500 kroonile. Hageja ei tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt mõista välja riigilõivu 200 krooni riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kohus leiab, et ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus, kuna ei või olla Olga Närgi esindajaks vastava hariduse puudumise tõttu (TsMS § 85 lg 1 p 7). Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 15 lg 1, § 17 lg 1, 5, eluruumide erastamise seaduse § 21-1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 438, § 441, § 442, § 661 lg 2.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.