Tsiviilasi nr 2-08-13651
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. veebruar 2009. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-13651
Tsiviilasi
PU ́i hagi IK vastu õigusvastase tegevuse lõpetamisele sundimiseks ja õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Hageja PU (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja M Kaps (XXX) Kostja IK(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
27.01.2009
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja PU ja hageja esindaja M Kaps
Tsiviilasi nr 2-08-13651 11.04.2008 esitas PU hagi IK vastu õigusvastase tegevuse lõpetamisele sundimiseks ja õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vastavalt kinnistusraamatu kandele 07.02.2006 on elamumaa, asukohaga XXXTallinnas kaasomandis. 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist kuulub hagejale ja 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist kuulub hageja emale TV`le. Hageja päris 1⁄2 mõttelist osa kinnistust oma isalt AU`ilt. Kostjale kuulub kinnistusraamatu kande alusel elamumaa, asukohaga XXX, pindalaga 854 m2. Kinnistul asuv elamu on kostja ja viimase poja alaline elukoht. Sissesõidutee kuuluvusega tekkisid probleemid alates 1999 aastast, millal kostja teatas, et ta keelab tee kasutamise, sest leiab, et nimetatud sissesõidutee on tema omandis. Hageja isa vaidles kostjale vastu ja nõudis tee kasutamise võimaldamist. Kostja pöördus asjaolude selgitamiseks Nõmme Linnaosa Valitsuse poole, kust sai kirjaliku vastuse XXXja XXX elamute juurde suunduv sissesõidutee ei kuulu kummagi kinnistu koosseisu ja seetõttu peab tee kasutamine toimuma kinnistu omanike kokkuleppel. Kostja ei järginud Nõmme Linnaosa Valitsuse kirjas sisalduvat vaid jätkas takistuste tegemist sissesõidutee kasutamiseks, vedades sinna oma kinnistult ehitusprahti ja metallist tehnilisi jäätmeid. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama õigusvastane hageja takistamine oma kinnistule pääsemiseks üldkasutatava sissesõiduteel kasutamisel ja mõista välja kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. 27.01.2009 toimunud kohtuistungil hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. kohtuistungile jättis kostja ilmumata. Kostja on kohtukutse kätte saanud 24.11.2008.
27.01.2009
Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungile ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus pole tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostja oli nõuetekohaselt kutsutud 27.01.2009 toimunud istungile ning ta oli teadlik istungilt puudumise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 132 lg 1, VÕS § 1043. Hageja on palunud välja mõista mittevaralise kahju hüvitus kohtu äranägemisel. Kohus on seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise korral tuleb lähtuda keskmisest eeldatavast hagi hinnast TsMS 132 järgi. TsMS § 132 lg 1(kehtiv kuni 31.12.2008) kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15 000 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista mittevaraline kahju 15 000 krooni hageja kasuks . Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub oma menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista õigusabikulud 18 000 krooni. Kohus leiab, et arvestades vaidluse mahtu ja menetluse seisu on põhjendatud õigusabikulud summas 4 500 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2(3)
Tsiviilasi nr 2-08-13651
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.