Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
30. jaanuar 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-21245
Tsiviilasi
KÜ hagi EM vastu korteriomandi võõrandamiseks Hageja: KÜ (xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: M Maidla
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: EMAS (IK xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
08.01.2009
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale alates 2000 aasta novembrist korter nr 6 korterelamus Tallinn. Alates 2001 aasta jaanuarist on kostja võlgnevus ühistu ees pidevalt kasvanud. Korteriühistu üldkoosolek otsustas 01.05.2006 nõude kostjalt korteriomandi võõrandamist 2 kuu jooksul. Pärast üldkoosolekut tasus kostja kogu oma võla, kuid pärast seda hakkas võlgnevus jälle kogunema. Seisuga
23. mai 2008 on kostja võlgnevus 22 054,70 krooni. Hageja palub kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand. Kostja oma vastuses 13.10.2008 teatas, et on sõlminud hagejaga võlgnevuse kustutamiseks kokkuleppe. Kohtuistungil 08.01.2009 selgitas hageja, et maja on vana ning elanikud soovivad maja korrastamiseks laenu võtta. Ka peale maksegraafiku sõlmimist on kostja maksetega hilinenud. Korteriühistu üldkoosolekul 30.03.2008 kinnitasid korteriomanikud soovi kostja korteri sundvõõrandamiseks. Kostja selgitas, et on sõlminud võlagraafiku ning soovib võlgnevuse likvideerida. Korterit on kostja kasutanud 8-9 aastat ja mujale kolimise võimalust tal ei ole.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub alates 2000 aasta novembrist korter nr 6 korterelamus Tallinn. Alates 2001 aasta jaanuarist on kostja võlgnevus ühistu ees pidevalt kasvanud. Korteriühistu üldkoosolek otsustas 01.05.2006 nõude kostjalt korteriomandi võõrandamist 2 kuu jooksul. Korteriühistu pöördus 28.05.2008 hagiga kohtusse kostja kohustamiseks korteriomandi võõrandamiseks. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 14 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Korteriomandiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb kohtul võõrandamisnõude arutamisel ning otsuse tegemisel arvestada võõrandamiskohustuse eelduseks olevate asjaolude esinemist, samuti seda, kas rikkumine oli vabandatav. Kohus leiab, et käesoleval juhul on korteriomandi võõrandamisnõude eeldused täidetud. Võlgnevuse arvestusest (tl 12) nähtub, et kostja võlgnes korteriühistule 01.05.2006 seisuga 11186,65 krooni. Perioodil 01.01.2005-01.02.2006 on kostja tasunud 13 kuu eest vaid 2 korral kumbki kord 300 krooni e vähem kui poole tasutavast arvest. Seega oli kostja üldkoosoleku toimumise ajaks 01.05.2006 viivitanud 13 kuu maksete tasumisega vähemalt 3 kuud. Samuti nähtub võlgnevuse arvestusest, et perioodil 06.11.2000 kuni 07.05.2008 on kostja tasunud kommunaalmakseid ebakorrapäraselt ning et kostjal on pidevalt olnud märkimisväärne võlgnevus ühistu ees ja et seisuga 07.05.2008.oli kostja võlgnevuseks 22 054,70 krooni. Seega on tuvastatud, et kostja on oma kohustusi teiste korteriomanike ees rikkunud korduvalt ja pikaajaliselt. Rikkumine on olnud teiste korteriomanike jaoks oluliste tagajärgedega, kuivõrd maja on vana, majas on kortereid vähe (7 tk), ning hoolduskulude ja remondifondi tasumata jätmine on raskendanud korteriühistul laenu võtta ja maja renoveerida. Kostja on tasumata jätmist tunnistanud kohtuistungil ning on võlgnevuse osas sõlminud hagejaga kokkuleppe, kus samuti on võlgnevust tunnistanud. Vaidlust ei ole ka võlgnevuse arvestuse tõelevastavuse üle. Kohus leiab kostjal ei ole kommunaalkulude eest tasumata jätmiseks arvestatavaid põhjusi ning kostja rikkumine ei ole vabandatav. Kostja on tasumata jätmist põhjendanud vahendite puudumisega ja palunud arvesse võtta seda, et ta kavatseb tulevikus oma kohustusi korralikult täita. Kohus leiab, et
vahendite puudumine ei ole vabandavaks asjaoluks KOS § 14 lg 1 tähenduses. Korteriühistul ja oma kohustusi nõuetekohaselt täitvatel korteriomanikel on KOS § 14 lg 1 alusel seaduslik õigus nõuda, et nad ei peaks kannatama ühe korteriomaniku puuduliku maksedistsipliini tõttu. Korteriomanike nimetatud seaduslik huvi, mis tuleneb lõppastmes Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse nõudest, kaalub üles kostja õiguse tema omandi puutumatusele. Kostja lubadus tasuda edaspidi kommunaalmaksete eest tähtaegselt ja vähendada võlga ei ole kohtu hinnangul piisavalt usaldusväärne, arvestades, et kostja on peaaegu kogu korteriomanikuks olemise aja vältel olulisel määral maksedistsipliini rikkunud. Kohus märgib ka, et 01.05.2006 koosolekul andsid korteriomanikud kostjale tähtaja korteri võõrandamiseks 2 kuud ning praeguseks on nimetatud tähtajast möödunud enam kui 2 ja pool aastat, seega oli kostjal piisavalt aega, et korraldada korteriomandi võõrandamine. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.