Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Kohtule esitatud vastuses märgib kostja, et hagejaga on sarnane probleem olnud kogu aeg, ta ei osale koosolekul väites, et ei saa teateid kätte. Kohtuistungil jäi kostja selle juurde, et hagi ei tunnista. Kostja sai hagejaga pikka aega suhelda maili aadressil, mille hageja ise andis. Vaatamata küsimisele hageja teist aadressi ei andnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja avaldusega, kostja vastusega, esitatud tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. MTÜS § 241 lg 1 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 21 lg 3 alusel ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui kokkukutsumise korda on rikutud, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Vaidlusalusel koosolekul kõik liikmed ei osalenud. Kooskõlas AÜS põhikirja p-ga 2.2.1 on ühistu liikme üheks õiguseks osa võtta üldkoosolekust. Hagiavalduse kohaselt hageja nimetatud õigust rikuti, kuna talle ei teatatud 06.07.2008 üldkoosoleku toimumisest. MTÜS § 7 lg 1 p 8 sätestab, et põhikirjas tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord. Sellest tulenevalt hageja poolt viidatud TsMS ja ÄS sätted analoogia alusel kohaldamisele ei kuulu. MTÜS-ga on sätestatud, et koosolekust teatamise tingimused ja kord tuleb ette näha põhikirjaga. Põhikirja võetakse vastu kostja liikmete üldkoosolekul. Ka hagejal kui kostja liikmel on võimalus põhikirja kooskõlla viimist MTÜS-ga mõjutada. Kostja põhikirja p 4.4 viimase lause kohaselt tuleb üldkoosolekust ette teatada vähemalt 7 päeva. Koosolekust etteteatamise viisi põhikirjas ette nähtud ei ole. Kostja väitel teatatakse üldkoosolekutest ühistu liikmetele kutsete kätteandmisega, kui kätte anda ei saa – helistatakse ja kutse panemisega väravale. Hagejale teatati koosoleku toimumisest e-kirjaga hageja enda poolt antud aadressil (lk 38). Nimetatud e-kirjas on märgitud nii üldkoosoleku toimumise aeg, koht, kui ka päevakord. Kostja väitel on hagejaga analoogne probleem olnud koguaeg – hageja koosolekutel ei osale, väidab, et ei saa kätte teateid. Hagejale koosolekutest teatamiseks on proovitud erinevaid viise: kutse on jäetud suvemaja külge, saatetud e-mailiga, viidud hageja linnakodu postkasti, saadetud tähtkirjaga. Hageja saboteerib kostja hinnangul juhatuse tööd, esitades kõikvõimalikke nõudmisi, ise samal ajal teadlikult eemale hoides otsuste tegemisest ja probleemide lahendamisest. Kostja väite õigsust tõendab näiteks hageja 22.08.2006 e-kiri kostja seaduslikule esindajale, milles hageja palub endale enam mitte helistada kuna tal puudub igasugune huvi kostja esindajaga suhelda ning 2.07.2008 e-kiri OÜ E sekretärilt kostja seaduslikule esindajale, kus märgitakse, et e-maili aadress ei kuulu isiklikult hagejale, kuid hageja on nimetatud firma omanik. Üldkoosoleku toimumisest teatas kostja hagejale samale e-maili aadressile, mille hageja andis oma kontaktaadressina, märkides selle hagiavaldusse (lk 1), käesolevas menetluses ka kohtule. E-maili aadress koosneb hageja ees ja perekonnanimest. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja kostja poolt nimetatud maili aadressile saadetud kirjad kätte saanud (lk 4648). Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales 06.07.2008 toimunud üldkoosolekul 7 ühistu liiget. Põhikirja p 4.6 järgi on üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühistu liikmetest. Protokollist nähtuvalt anti kõigi päevakorras olnud küsimuste poolt 7 häält. Juhul, kui hageja üldkoosolekul osalenuks, ei oleks tema hääl hääletustulemusi mõjutanud. Seega võiks otsuse tühisuse aluseks olla vaid üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.

Kooskõlas TsÜS § 138 lg 1 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2-lõike järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teistele isikutele. Hageja suhtlemine kostjaga on nimetatud sätetega vastuolus. Kostja teatas hagejale üldkoosoleku toimumisest aadressile, mille hageja ise andis ja mille ta andis oma kontaktaadressina käesolevas menetluses ka kohtule. Juhul, kui kohus rahuldaks hagi hageja poolt esitatud asjaoludel, oleks see vastuolus TsÜS § 138 2.lõikega, kuna asjaoludest, mis tulenevad hageja enda käitumisest, lähtuvalt tuleks korraldada uus üldkoosolek. See ei oleks õiglane ühistu ülejäänud liikmete suhtes. Samas arvestades asjaolu, et hageja hääl ei oleks hääletamistulemust mõjutanud, ei ole põhjendatud vaidlustatud üldkoosoleku otsuse tühistamine ka seetõttu, et koosolekul vastuvõetud otsused ei riku hageja õigusi ning hageja osavõtu korral ei oleks otsused jäänud vastuvõtmata. Tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 131 lg 2 redaktsioonist on hagihind 20 000 krooni. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 1 250 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.