Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-2 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista AS B ja A E vahel 31.01.2005.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500040/27kt ning H E 31.01.2005.a sõlmitud käenduslepingust tuleneva võlgnevuse kokku 22 128,61 krooni ning viivise alates 07.11.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 29,01% tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 1 514 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on kostjatele isiklikult kohtukutsed kätte toimetanud 04.09.2008.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata ilmunud kohtuistungile ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjaid on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku 22 128,61 krooni ja viivis alates 07.11.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,01% tagastamata krediidisummalt aastas. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad solidaarvõlgnikud menetluskulude kandmisel vastaspoole ees samuti solidaarselt. Hageja kandis menetluskulusid 5114 krooni, millest 1250 krooni on hagilt tasutud lõiv, 264 krooni apellatsioonkaebuselt tasutud lõiv ja 3600 krooni vastavalt õigusabikulud, mis on tasutud OÜ S , sj 10.11.2008 ja 12.01.2009 toimunud kohtuistungitel J. R osalemise eest. Õigusabikulude suurus ei ole vastuolus Vabariigi Valituse määruse 04.09.2008 nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § -s 1 lg-s 1 sätestatud piirmääradega, mille kohaselt hagihinna puhul 10 00050 000 krooni on lepingulise esindaja menetluskulude piirmäär vastavalt 25000 krooni. Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv kokku summas 5114 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.