lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-136-08

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 22.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-136-08
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
22.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1756
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 654 lg 5Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 1030 lg 1Kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmisena üleantu tagasinõudmise erisusedTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 243Tõendite uurimineTsMS § 351Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungilTsMS § 436 lg 3Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 691

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-21-9720/55Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.05.20252-15-9050/49Viru Maakohus Narva kohtumaja18.01.20183-2-1-111-16Riigikohus26.04.20172-15-12933/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.12.20163-2-1-107-16Riigikohus23.11.20162-14-54671/48Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-136-08 Tartu, 22. jaanuar 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu Osaühingu Thorsten hagi Vladimir Miðtðenski vastu 15 000 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-1051 Osaühingu Thorsten kassatsioonkaebus 15 000 krooni Hageja Osaühing Thorsten (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja Vladimir Miðtðenski (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja Vladimir Ðemanski 5. jaanuar 2009. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-1051 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Osaühingule Thorsten 17. septembril 2008. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
VÕS § 1029Võlausaldaja korraldusena kolmandale isikule üleantu tagasinõudmine
VÕS § 80Leping kolmanda isiku kasuks
2-12-31400/12
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
15.04.2013
1.Osaühing Thorsten (hageja) esitas 17. jaanuaril 2006. a Harju Maakohtule hagi Vladimir Miðtðenski (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista tühise tehingu alusel saadud 15 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ja osaühing VALI KINNISVARA (kolmas isik) maaklerina
30.septembril 2005. a lihtkirjaliku broneerimislepingu (edaspidi leping). Lepingu järgi kohustus kostja müüma hagejale kolmanda isiku vahendusel hiljemalt 1. oktoobril 2005 korteri asukohaga Tallinn, Kentmanni 24-11 müügihinnaga 1 480 000 krooni. Hageja kohustus tasuma 15 000 krooni käsiraha kolmandale isikule. Ülejäänud müügisumma 1 465 000 krooni pidi hageja tasuma notariaalse müügilepingu sõlmimise päevaks notari deposiitkontole. 30. augustiks 2005 oli hageja tasunud käsiraha 15 000 krooni kolmanda isiku pangakontole. Pooled ei sõlminud ettenähtud kuupäevaks müügilepingut. 3. novembril 2005 esitas kostja hagejale pretensiooni, nõudes leppetrahvi 15 000 krooni tasumist. Hageja esitas omakorda pretensiooni kolmandale isikule 15 000 krooni tagastamiseks, mida viimane ei rahuldanud. Võlaõigusseadus sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatise ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Kuivõrd leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, siis on tühised ka kõrvalkokkulepped käsiraha ja leppetrahvi kohta. Kolmas isik on saanud tühise tehingu alusel hagejalt 15 000 krooni. See summa tuleb tagastada kostjal, sest lepingu kohaselt

tuli nimetatud summa tasuda käsirahana kolmandale isikule.

2.Kostja nõustus hagejaga selles, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, mistõttu on tühine ka kõrvalkokkulepe (nt käsiraha kohta). Kostja ei ole andnud hagejale korraldust raha ülekandmiseks kolmandale isikule. Hageja tegi seda ise vabatahtlikult kokkuleppe alusel kolmanda isikuga. Põhjendamatu ja tõendamata on hageja väide, et raha tegelikuks saajaks oli kostja. Hageja saab nõuda 15 000 krooni tagastamist kolmandalt isikult kui selle summa saajalt.
3.Harju Maakohus rahuldas 4. veebruari 2008. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 000 krooni. Maakohus tuvastas, et 30. septembri 2005. a leping oli kinnisasja omandamisele suunatud müügilepingu eelleping, mis on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine. Hageja on tasunud korteri müügihinnast 15 000 krooni kolmanda isiku pangakontole. Lepingu p 3.1.1 järgi tuli 15 000 krooni tasuda broneerimistasuna (käsirahana) müügihinna kohustuse katteks kolmanda isikuga sõlmitud maaklerilepingu alusel. Nimetatud summa arvestati ka leppetrahvina. Maaklerilepingut esitatud ei ole. Ühises lepingus tagati käsirahaga ja leppetrahviga hageja kohustust osta korteriomand. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1029 sätestab, et kui üleandja on võlausaldaja korraldusel täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Kuigi hageja on kohustuse täitnud kehtetu lepingu alusel kolmandale isikule, saab tagastamist nõuda üksnes kostjalt, kuna hageja täitis müügihinna tasumise kohustust, mitte vahendustasu maksmise kohustust maaklerilepingu alusel. Ka kolmas isik viitab vastuses hageja
24.novembri 2005. a nõudekirjale makstud tagatisele, mitte vahendustasule maaklerilepingu alusel.
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. septembri 2008. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi kostja vastu 15 000 krooni saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas ekslikult VÕS § 1029. Vaadeldaval juhul maksis hageja kolmandale isikule 15 000 krooni 30. augustil 2005. a, viidates 30. septembri 2005. a lepingule. Seega tasus hageja selle summa kuu aega enne lepingu, mille tühisusele ta tugineb, sõlmimist. Puuduvad andmed ja hageja ei väidagi, et nimetatud ülekanne oleks tehtud kostja korraldusel, et pooltel oleks olnud sellel ajal lepingulised suhted ning et hagejal oleks sellel alusel kostja vastu rahaline kohustus. Lihtkirjalikus eellepingus leppisid pooled ja kolmas isik kokku, et juhul, kui hageja jätab eellepingu täitmata, jääb 15 000 krooni kolmandale isikule broneerimistasuna. Eeltoodu ei tähenda, et hageja andis selle summa kolmandale isikule kostja ühepoolse korralduse alusel. Kuivõrd kostja pole saanud tühise tehingu järgi 15 000 krooni, ei ole ka alust hagi rahuldamiseks TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 4, kui ta tuvastas asjaolusid, millele kostja ei ole menetluses tuginenud. Ringkonnakohus leidis, et hageja oli maksnud kolmandale isikule 15 000 krooni kuu aega enne eellepingu sõlmimist. Sellist väidet ei ole kostja varasemas menetluses ega apellatsioonkaebuses esitanud. Samuti rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5, kui ta ei vastanud hageja väidetele, et hageja on tasunud lepingu täitmisena käsiraha 15 000 krooni, ning leidis, et asjas ei oma tähtsust see, et kolmas isik ei ole kostjale midagi maksnud. Müügihinna tasumise kohustus tuli hagejal kui ostjal täita kostjale kui müüjale. Seega maksis hageja käsiraha kostja kasuks. Kuivõrd leping oli tühine, oli hagejal õigus selle alusel tasutu VÕS § 1028 järgi tagasi saada. Kostja leiab ekslikult, et 15 000 krooni on makstud kolmandale isikule maakleritasuna, mitte käsirahana. Kostja ei põhjendanud, miks ta leidis, et hageja sõlmis kolmanda isikuga maaklerilepingu. Käsiraha maksmise korraldus tulenes lepingust ning seda summat ei saa lugeda hageja kohustuseks tasuda maakleritasu.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust põhjendatuks ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui tuvastas asjaolusid, millele kostja ei ole menetluses tuginenud. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. TsMS § 436 lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi
4.lõige sätestab, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Ringkonnakohus ei ole viidatud sätteid rikkunud. Vaadeldavas asjas on ringkonnakohus leidnud, et hageja maksis kolmandale isikule 15 000 krooni kuu aega enne lepingu, mille tühisusele ta tugineb, sõlmimist. Viidatud asjaolu on tõendatud asjas esitatud dokumentidega (30. septembril 2005. a sõlmitud leping ja konto väljavõte 15 000 krooni tasumise kohta 30. augustil 2005. a (tlk-d 7-11)). Nimetatud dokumendid esitas hageja hagiavalduse lisana oma nõude tõendamiseks ning kohtutel tuli neid TsMS § 243 järgi uurida ja hinnata. Viidatud tõendid olid menetluses arutluse all ning pooltel oli võimalus esitada nende kohta oma seisukohad.
10.Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis analüüsimata väited, mille hageja esitas vastuses

apellatsioonkaebusele. Kui apellatsioonikohus asub esimese astme kohtust vastupidisele seisukohale, peab ta TsMS § 654 lg-st 4 ning § 442 lg-st 8 tulenevalt oma seisukohta põhjendama ning märkima otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 654 lg 5 sätestab, et kohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohtu otsus ei vasta eeltoodud nõuetele. Kolleegium märgib lisaks, et 1. jaanuaril 2009. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega on TsMS § 654 lg-t 5 täiendatud teise lausega, mille kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte poolt maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Hageja tugines oma nõudes sellele, et ta on kostjaga sõlmitud tühise lepingu täitnud, tasudes lepingust tulenevalt 15 000 krooni kolmandale isikule. Kuivõrd TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, tuli kohtutel lähtuda võlaõigusseaduses kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmist reguleerivatest paragrahvidest. Nii analüüsisid kohtud õigesti VÕS § 1028, mis sätestab kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused. Hageja väitis samuti, et raha maksmine oli suunatud kostjale ja tema kasuks, sest müügihinna tasumise kohustus tuli täita tal ostjana kostjale kui müüjale ning 15 000 krooni tasumine kolmandale isikule (mitte kostjale) ei oma hageja ja kostja õiguslikes suhetes tähtsust. Ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et asjas ei ole kohaldatav VÕS § 1029, sest puuduvad tõendid, mille kohaselt hageja kandis 15 000 krooni üle kolmandale isikule kostja korraldusel.

11.Ringkonnakohus jättis aga kontrollimata, kas hageja väited annavad alust kohaldada VÕS § 1030. Viidatud säte on VÕS § 1029 kõrval VÕS § 1028 suhtes erinormiks, sätestades erandi üldreeglist, mille kohaselt võib üleantu tagasi nõuda isikult, kes on soorituse saajaks. Nii sätestab VÕS § 1030 lg 1, et kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Kolleegium jääb 8. mail 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 tehtud otsuse p-s 19 väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt saab VÕS § 1028 järgi üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt, kuid erandina võimaldab seadus lisaks soorituse saajale nõuda raha tagasi ka kolmandalt isikult VÕS § 1030 lg 1 järgi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul (VÕS § 80). Seega on soorituse tegijal VÕS § 1030 lg-s 1 nimetatud eelduste esinemisel õigus valida, kas ta nõuab VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneval alusel saadu tagastamist lepingu poolelt või lepinguga soodustatud kolmandalt isikult.
12.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsustada, kas esitatud asjaolude ja poolte väidete alusel on asjas kohaldatav VÕS § 1030. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et tühises lepingus 15 000 krooni maksmise kohta kokkulepitut saab tõlgendada tühise lepinguna kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80), tuleb arvestada, et hagejal on õigus nõuda üleantu tagastamist ka kostjalt.
13.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
14.Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.