Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2009 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-16280
Tsiviilasi
OÜ Kohtla Elamu hagi Artur Korvingu vastu võlgnevuse 5 461.89 krooni ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8920.19 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. mai 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Helmsman apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Helmsman (registrikood: 10518778) (OÜ Kohtla Elamu õigusjärglane), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja (kostja): Artur Korving (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Marko Tiirik Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
esindajad
Tühistada Viru Maakohtu 28. mai 2008 otsus täielikult. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Helmsman hagi Artur Korvingu vastu võlgnevuse nõudes täielikult ja välja mõista Artur Korvingult OÜ Helmsman kasuks 5 461.89 (viis tuhat nelisada kuuskümmend üks krooni ja 89 senti) võlgnevuse katteks ning viivise 3458.30 krooni nõudes saata tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Välja mõista Artur Korvingult OÜ Helmsman kasuks menetluskulude katteks 1043.10 (üks tuhat nelikümmend kolm krooni ja 10 senti).
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hageja ei ole esitanud tõendeid tehtud hooldus- ja remonditööde kohta, samuti selle kohta, et hageja on tasunud kostja eest kommunaalkulude ja ostetud teenuste eest, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks alusetu säästmise sätete alusel, seega ei kuulu nõue rahuldamisele. Kostja ei ole kätte saanud ühtegi arvet. Nõudest mitteteadmine välistab ka tahtlikult kahju tekitamise ja kohustuse mittetäitmise. Kostja pole kunagi elanud XXX XX korteris, vaid elab XXX XX .
Viivise nõude esitamine menetlusstaadiumis, kus pooled on eelnevalt nõustunud kirjaliku menetlusega ja hageja esitatud haginõuet toetanud 30.08.2007 kohtuistungil, on kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega ja TsMS § 200 lg-ga 1.
3) on vääralt kohaldatud TsMS § 376 lg 1. Kuigi kohtu järeldustes on märgitud apellandi poolt viivisenõude esitamise kuupäevaks 22.04.2008, esitas apellant viivisenõude kohtu poolt määratud tõendite esitamise tähtaja jooksul, s.o 21.04.2008. Ka menetlusosalistele 17.03.2008 saadetud kirjaliku menetluse teates oli märgitud, et 31.04.2008 tuleb esitada avaldused ja dokumendid. Seega andis ka kohus ise mõista, et nimetatud kuupäevani võib lisaks dokumentidele teha ka avaldusi. Nii tõendid kui taotlused edastati teisele poolele ning vastustaja sai võtta oma seisukoha ka viivisenõude osas. Kohus tegi otsuse alles pärast vastustajalt seisukoha saamist, mistõttu ei jäänud vastustaja huvid kaitseta. TsMS § 376 lg 1 eesmärgist tuleneb, et alust, eset või nõuet võib suurendada kuni tõendite esitamise tähtaja möödumiseni. Apellant ei nõustu seisukohaga, et tegemist on hea usu vastase käitumisega, sest ta käitus kooskõlas temale seadusega antud õigusega.
Pooltel ei ole vaidlust selles, et tulenevalt EES § 15 lg-st 1 oli hagejal kohustus korraldada elamu haldamist ning kostjal kohustus maksta hagejale halduskulusid. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja nõue oleks aegunud (Viru Maakohtu 27.02.2008 vaheotsus). Maakohus leidis, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud ning jättis seetõttu hagi rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtu sellekohase järeldusega ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks OÜ Kohtla Elamu tõendi eluruumi hooldustasu võlgnevusest (t.l 18), mille järgi moodustab kostja võlgnevus seisuga 01.04.2002 5461.89 krooni; OÜ Kohtla Elamu tõendi teenustasu arveldustest (t.l 19), millest nähtuvalt on kostja maksnud halduskulude eest ajavahemikul juuli 1996 – märts 2002 10-l korral kokku 780.60 krooni ja jätnud maksmata kokku 5461.89 krooni ning hooldustasuteatised (t.l 20-21), milledest nähtub halduskulu koosseis ja võlgnevus eelneva perioodi eest. Nimetatud tõenditele ei ole kostja vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks jätnud täitmata oma kohustuse elamu XXX XX haldamisel. Eelnevaga on hageja nõue tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksmata halduskulude katteks 5461.89 krooni. Vaidlustatud otsuse põhjendustest järeldub, et hagi rahuldamata jätmise üheks põhjuseks oli ka asjaolu, et hageja esitas asja materjalide juurde ainult 6 arvet (hooldustasuteatist). Ringkonnakohus maakohtu nimetatud järeldusega ei nõustu. Teenustasu arveldustest (t.l 19) nähtub, et kostja on maksnud halduskulude eest kokku 10-l korral ning mitte ainult nende kuude eest, mille kohta on asja materjalide juures arved. Järelikult oli kostja teadlik halduskulude suurusest kuude lõikes ning tema vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Pealegi ei vabasta arve mittesaamine kostjat seadusest tuleneva kohustuse täitmisest. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna põhjust ka asjaolu, et halduskulude tariifid on kehtestanud hageja õiguseelneja, mitte aga kohalik omavalitsus. EES § 2 kohaselt on eluruumide erastamise eesmärgiks anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. Nimetatud eesmärgi täitmiseks on eluruumi omanik kohustatud maksma halduskulusid. Kirjaliku kokkuleppe puudumisel peab eluruumi omanik maksma halduskulusid samadel alustel teiste sama elamu eluruumi omanikega ehk suuruses, mis vastaks kohalikule keskmisele elamuhaldusteenuste tariifidele. Teenustasu arveldustest (t.l 19) nähtub, et kostjalt nõutud ühe kuu halduskulude suurus jäi vahemikku 76.09 krooni kuni 110.75 krooni. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud suuruses halduskulud ei ole kindlasti ülemäärased ning vastavad korteri korrapäraseks korrashoiuks vajalikele kuludele. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole esitanud ka vastuväidet temalt nõutud halduskulude ülemäärase suuruse kohta.
TsMS § 376 lg-st 1 tulenevalt oli hagejal õigus kuni 21.04.2008 suurendada nõuet ning maakohtul puudus alus jätta viivise nõue rahuldamata põhjusel, et hagejal puudus õigus hagi muuta. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et pooled olid nõus kirjaliku menetlusega ainult võlgnevuse nõudes 5461.89 krooni. Seoses viivise nõude esitamisega muutus oluliselt menetluslik olukord ning kuna TsMS § 376 lg 4 kohaselt hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut, oli kohus kohustatud esmalt selle menetlusse võtma, kostjale kätte toimetama ning küsima kostjalt sellele vastust (TsMS § 362 lg 1). Pärast kostjalt vastuse saamist oli kohtul tulenevalt TsMS §-st 403 kohustus küsida pooltelt seisukohta, kas nad on nõus kirjaliku menetlusega ka viivise nõudes ning nõusoleku saamisel andma pooltele täiendava tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Maakohus on jätnud eelnimetatud menetlustoimingud tegemata ning sellega oluliselt rikkunud TsMS § 656 lg 1 p-s 1 sätestatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Seetõttu tuleb maakohtu otsus viivise nõudes tühistada ja saata selles osas tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.