Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
12. jaanuar 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-23215
Tsiviilasi
AT ́i hagi O T ́i vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AT (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
Hageja esindaja J Brikker (Jaan Brikkeri Õigusbüroo, xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja O T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kirjalik menetlus
xxx asukohaga
xxx
Tallinn jättes korteriomandi AT ainuomandisse.
Välja mõista AT hüvitis O T summas 170 000 (ükssada seitsekümmend tuhat) krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud O T i kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 3⁄4 ja kostjale 1⁄4 kaasomandist korteriomandile asukohaga xxx üldpinnaga 43 m2. Hageja palub lõpetada korteri kaasomand ja jätta korter hageja 1(3)
ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitus 170 000 krooni. Simus Kinnisvara OÜ hindamisakti kohaselt on korteri turuväärtus 680 000 krooni. Hageja esitas ka taotluse seada omandi üleandmise nõude tagamiseks kinnistule eelmärge. Kohus oma 12.06.2008 määrusega rahuldas hageja taotluse seada omandi üleandmise nõude tagamiseks kinnistule eelmärge. Kostja oma vastuses 24.10.2008 vaidleb hagile vastu ja leiab, et korteri minimaalne hind on 700000 krooni ning sellest tuleks lähtuda ka hüvitise arvestamisel. Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõustus 01.12.2008 asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus oma 08.12.2008 määrusega määras asja lahendamisele kirjalikus menetluses.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub 3⁄4 ja kostjale 1⁄4 kaasomandist korteriomandile reg osa nr xxx asukohaga xxx üldpinnaga 43 m2. Hageja palub lõpetada korteri kaasomand ja jätta korter hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitus 170 000 krooni. Pooled vaidlevad küsimuses kas korteriomandi väärtuseks on 680 000 krooni või 700 000 krooni. Vastavalt AÕS § 76 lg 1 kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Viidatud sätete kohaselt ei pea kaasomanik kaasomandi lõpetamise nõuet põhjendama. Samuti tuleneb viidatud sätetest, et kohus saab kaasomandi lõpetamisel lähtuda ainult nendest jagamise viisidest, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ja et lõpetamise viisiks on asja jätmine hageja ainuomandisse koos hagejalt hüvitise välja mõistmisega kostja kasuks. Seega vaidlevad pooled üksnes hüvitise suuruse üle. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05 selgitanud, et selleks, et tagada kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest, tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Simus Kinnisvara OÜ hindamisakti kohaselt on korteri turuväärtus 680 000 krooni seisuga 30.05.2008. Hindamisakti on koostanud atesteeritud kinnisvarahindaja D T . Kostja väitel ületab korteri väärtus hindamisaktis pakutud väärtust 20 000 krooni võrra, kuid kostja ei ole põhjendanud, millele tuginedes on sellele seisukohale jõudnud ega esitanud oma seisukoha põhjendamiseks tõendeid. Kohus leiab, et tõendatud on, et vaidlusaluse korteri väärtuseks on 680 000 krooni. Seega on kostjale välja mõistetava hüvitise suuruseks 680 000 / 4 =170 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. 2(3)
Kostja on esitanud taotluse jätta kohtukulud hageja kanda, kuivõrd hageja on pöördunud põhjendamatult kohtusse. Põhiseaduse § 15 välistab võimaluse, et kohtusse pöördumine võiks olla põhjendamatu, kuid TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui hagieseme üle ei ole vaidlust, on kostjal võimalik menetluskulude kandmisest vabaneda, kui ta võtab hagi õigeks. Vastavalt TsMS § 168 lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul ei ole kostja hagi õigeks võtnud, seega puudub tal ka õigus tugineda TsMS §-le 168 lg-le 6. Kuivõrd kostjal oli võimalus menetluskulude kandmisest vabaneda TsMS § 168 alusel, kuid ta ei kasutanud seda võimalust, ei ole põhjendatud ka menetluskulude jätmine poolte enda kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.