Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.jaanuaril 2009.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-76176
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagiavaldus Kaire Variku vastu 178 877.28 krooni ja lisanduva viivise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, esindajad registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja: Taavi Vospert Kostja: Kaire Varik, isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 12.jaanuaril 2009.a. eelmenetluses
Hagiavaldus rahuldada osaliselt. Välja mõista Kaire Varik`ult Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks 170 579.05 (ükssada seitsekümmend tuhat viissada seitsekümmend üheksa krooni ja 05 senti) krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 118 507.30 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 19 961.20 krooni, viivis 6819.09 krooni, leppetrahv 23 701.46 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1590.00 krooni. Välja mõista Kaire Varik`ult Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks alates 10.11.2008 kuni tagastamata krediidisumma täitmiseni seadusega kehtestatud määras (7% + poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär) tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. Hageja menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 6250.00 krooni; - riigilõiv elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 22.00 krooni. Välja mõista Kaire Varik`ult Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks tasutud riigilõiv 6272.00 (kuus tuhat kakssada seitsekümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Hagejal on kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni ( lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi tema taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale isiklikult allkirja vastu. lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu seisukohad Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 21.detsembril 2006.a. tarbijakrediidileping nr xxxxxxxst, mille alusel on kostja saanud 35 000.00 krooni krediiti intressimääraga 27,15 % aastas. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamiseks ja lepingutingimuste muutmiseks 85 782.53 krooni võrra. Uueks krediidsummaks jäi 120 000.00 krooni ja intressimääraks alates 04.aprillist 2007.a. 24,34 % krediidisummalt aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 30.aprillil 2008.a. lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles lepingu üles 05.juunil 2008.a. ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist suumas 162 798.49 krooni tasumist, mille moodustab tagastamata krediidisumma 118 507.30 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 19 961.20 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 28.53 krooni, leppetrahv 23 701.46 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1000.00 krooni. lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1, 4 ja 6
sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 1.Hageja on piisava selgusega tõendanud, et laenusaaja ja käendaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p. 5.3 järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue lepingu täitmiseks, s.o. tagastamata krediidisumma 118 507.30 krooni väljamõistmiseks, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.VÕS § 367 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 24,34 % krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks kogusummas 19 961.20 krooni. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 19 961.20 krooni on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. 3.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 järgi on tarbijakrediidilepingus tarbija kahjuks seadusega sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Nimetatud sätte eesmärk on tarbija kaitsmine ülemäärase viivise maksmise kohustuse eest. Poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingus nr 0605614/95st on kokku lepitud intressi määras. Niinimetatud põhileping viivise määra ei käsitle. Põhilepingu lahutamatuks osaks oleva üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hageja on arvestanud viivist 24,34 % tähtaegselt tagastamata summalt. Tagastamata summaks, millelt on arvestatud viivist, on 143 208.76 krooni ning viivise summa on perioodi eest 05.juuni 2008.a. kuni 10.november 2008.a. 15 088.79 krooni (143 208.76 x 24,34% : 365 x 158 = 15 117.32 krooni. Viivis lepingu ülesütlemise seisuga on hageja arvestuste kohaselt 28.53 krooni, mis on arvutatud tähtaegselt tasumata krediidisummalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja viivise arvutamisel kõrvale kaldunud lepingus kokkulepitust ning viivise arvestamisel tuleb lähtuda seadusejärgsest intressi määrast (VÕS § 94), milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eesti Panga teatel VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1.jaanuarist 2008.a. oli 4,0. Viivis kuni lepingu ülesütlemiseni on 28.53 krooni ning perioodi eest 05.juuni 2008.a. kuni 10.november 2008.a. on 143 208.76 x 11% : 365 x 158 = 6819.09 krooni. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude ainult põhjendatud ulatuses, s.o. summas 6819.09 krooni. 4.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks
tagastamata krediidisummalt. Arvestades et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 118 507.30 krooni, on hageja nõue 23 701.46 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmist summas 1590.00 krooni. Pooled on sellise kulu hüvitamises kokku leppinud üldtingimuste punktis 6.3 ning koosmõjus üldtingimuste p-ga 5.3 ja hinnakirjaga on hageja nõue 1000.00 krooni saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ka on põhjendatud üldtingimuste p-de 9.3 ja 5.3 alusel eelnevalt kohtuvälises menetluses inkassomenetlusega seotud kulud 590.00 krooni ulatuses. 6.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel 24,34% tagastamata krediidisummalt aastas alates 10.novembrist 2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmine lepingus kokkulepitud (üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja alusel) seadusega kehtestatud määras (VÕS § 94) tasumata krediidisummalt aastas. Seega rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja alates 10.novembrist 2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis, kuid mitte hageja nõutud protsendimääras (24,34%) tagastamata krediidisummalt aastas, vaid seadusega kehtestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 6250.00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 22 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 22.00 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 6272.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.