Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

07.11.2008. a on Harju Maakohtule saabunud AP ́i (end juhatuse liige ja dokumentide hoidja) avaldus, milles palutakse ennistada P MOÜ (kustutatud) äriregistrisse likvideerimismenetluse läbiviimiseks (ekslikult on avalduses avaldajana näidatud P MOÜ). Avalduse kohaselt on ilmnenud, et osaühingul on raha, mis jäi likvideerimismenetluses jagamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

ÄS § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Pangakonto väljavõtte kohaselt (toim lk 8) on osaühingul jaotamata vara – raha, mis on hoiustatud pangakontol. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia täiendav likvideerimine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Seoses täiendava likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on avaldanud äriühingu (endine) juhatuse liige, praegune dokumentide hoidja AP. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-tes 1, 2 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus selgitab, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);

• koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega juriidilisele isikule (TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile ülalviidatud juriidilise isiku äriregistrisse ennistamiseks ja likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta juriidilise isiku kanda. Kohtunik Epp Haabsaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.