2-08-62835
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.detsember 2008 Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-62835
Tsiviilasi
K.K. hagi K.R. , K.K. , K.K. ja M.K. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• • • • •
Hageja: K.K. Kostja: K.R. Kostja: K.K. Kostja: K.K. Kostja: M.K.
kirjalik menetlus
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
25.09.2008.a. esitas K.K. Tartu Maakohtule hagi K.R., K.K. , K.K. ja M.K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Tartu linnas X asuva kinnistu suhtes (TMK kinnistusosakonna registriosa nr. 5258603). Hageja taotles kaasomandi lõpetamist kinnistu müümise teel avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kohtu teade toimetati kätte kostjate elukohta K.R. puhul kostjale endale ning M.K., K.K. ja K.K. puhul kostjate emale. Määratud tähtajaks kostjad kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Asjaõigusseaduse § 76 lõigete 1 ja 2 järgi on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. AÕS § 77 lg 2 järgi otsustab kaasomandis oleva asja jagamise viisi kohus, juhul kui kaasomanikud selles kokkulepet ei saavuta. AÕS § 77 lg 2 järgi on üheks selliseks jagamise viisiks asja avalikul enampakkumisel müümine ning saadud raha kaasomanike vahel jagamine vastavalt osalusele, mida hageja on ka taotlenud. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega K.K. hagi K.R. , K.K. , K.K. ja M.K. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannavad antud asjas menetluskulud kostjad.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.