Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

− kohustada puudutatud isikut taastama elamu rekonstrueerimise käigus korterites 1 ja 2 lõhutud sisemiste aknaavade ümbrused ja põsed seitsme akna osas, asendama kõik lõhutud aknalauad, ehitama kinni vanade akende eemaldamisest tekkinud vaod ning taastama korterite 1 ja 2 akende paigaldamise eelne siseviimistlus (nõue 2); − alternatiivselt mõista puudutatud isikult välja kahjuhüvitis korterite 1 ja 2 kahjustatud asjade parandamise ja taastamise tööde eest vastavalt hinnapakkumisele või esitatud arvetele (alternatiivne nõue). Täiendavalt esitas avaldaja 22.12.2019 menetlusdokumendis järgnevad nõuded: − kohustada puudutatud isikut lõpetama alates 2015. aasta veebruarist kuni avalduse esitamise ajani suuremate arvete esitamine rekonstrueerimise käigus paigaldatud akende eest osas, mis ületab rekonstrueerimislaenu osamaksu võrreldes kõigile teistele korteriühistu liikmetele esitatava rekonstrueerimislaenu osamaksuga ja kohustada puudutatud isikut edaspidi hoiduma samasuguste rikkumiste toimepanemisest (nõue 3); − mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja enammakstud rekonstrueerimislaenu osamaksed alates 2015. aasta veebruarist kuni rikkumise lõpetamiseni. Maakohus võttis avalduse menetlusse 29.01.2020 määrusega. Pärast avalduse menetlusse võtmist täiendas avaldaja oma nõudeid ja palus kohustada puudutatud isikut eemaldama korteris 1 põhjapoolse seina külge paigaldatud radiaatori ja paigaldama selle projektijärgselt ümber põhjapoolsel otsafassaadil asuva uue akna alla (nõue 5). Menetluse edasine käik

ulatuses enammakstud rekonstrueerimismaksu suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määrus

osamaksu 1652 euro võrra enam kui teised korteriühistu liikmed. Nõue puudutatud isiku vastu suurenes iga kuuga 16,52 euro võrra. Eeltoodud arvestuse näol ei olnud tegemist avalduse muutmisega. Käesoleva seisuga ei olnud võimalik arvutada, milliseks kujuneb lõplik rahaline nõue puudutatud isiku vastu. Kohus peab esmalt kohustamata puudutatud isikut lõpetama ebaõigete arvete igakuine esitamine ja seejärel on võimalik lõplik rahaline nõue kokku arvutada. Puudutatud isiku määruskaebus

menetlemist takistavaks ebaselguseks võivad olla eelkõige olulised puudused hagi esemes ja aluses TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ning 2 mõttes. Asja materjalidest nähtuvalt palus maakohus 18.01.2023 kirjaga avaldajal esitada avalduse terviktekst, millise nõude avaldaja täitis. Kohus jättis 20.04.2023 avalduse korduvalt käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses esinenud puudused, sh täpsustama summat, mille väljamõistmist ta taotleb. Avaldaja esitas 10.05.2023 uue avalduse tervikteksti vastavalt maakohtu 20.04.2023 määrusele. Ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldas avaldaja puudused määral, mis ei võimalda asuda seisukohale, et avaldus on oluliste ja menetlemist takistavate puudustega. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks liike. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Antud juhul ei järginud maakohus hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi. Nimelt ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ning on TsMS § 477 lg 7 kohaselt kohustatud kontrollima avalduse tõendatust sõltumata menetlusosaliste esitatud seisukohtadest, st kohus peab ise tõlgendama avaldaja nõuet ning vajaduse korral koguma ise tõendeid või tegema menetlusosalistele ettepaneku tõendite esitamiseks. Avaldaja selgitas 10.05.2023 menetlusdokumendis, et kahjunõue alates 2015. aasta veebruarist kuni 2023. aasta maini oli 1652 eurot ja märkis, et nõue puudutatud isiku vastu suureneb iga kuuga 16,52 euro võrra kuni rikkumise lõpetamiseni. Maakohus lähtus asja lahendamisel liialt kitsalt avalduses esitatud nõude sõnastusest. Ringkonnakohus leiab, et avalduse alusega seotud asjaolud on selle menetlusse võtmise otsustamiseks piisavalt selged. Samuti nõudis maakohus avaldust käiguta jättes põhjendamatult tõendeid avalduse aluseks olevate asjaolude kohta, kuivõrd asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb avalduses esitatust (vt nt RKTKm 06.01.2021, 2-1920574/19, p 9). Seetõttu on põhjendamatu vaidlustatud määruses esitatud etteheide tõendite esitamata jätmise kohta. Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel (TsMS § 442 lg 8).

maakohtu tööd, sh määrata avaldust lahendavat kohtukoosseisu, mistõttu ei ole võimalik rahuldada avaldaja määruskaebust osas, milles avaldaja soovib asja tagasi saatmist maakohtule teises koosseisus. Seetõttu kuulub avaldaja määruskaebus osaliselt rahuldamisele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.