lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-10881/6

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-10881/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1152
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KarS § 316Tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomineTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-10881

Tsiviilasi

Olev Salu kaebus kohtutäitur Janek Pooli otsuse peale täiteasjas nr 171/2024/502

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. juuli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olev Salu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Olev Salu

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. juuli 2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Olev Salu kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

(ik:

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Olev Salu (avaldaja) esitas 16.07.2024 maakohtule kaebuse kohtutäitur Janek Pooli otsuse peale täiteasjas nr 171/2024/502, millega kohtutäitur keeldus täitemenetlust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 2 alusel lõpetamast. Koos kaebusega esitas avaldaja taotluse, et asi saadetaks menetlemiseks väljapoole Viljandi kohtumaja.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus keeldus 17. juuli 2024 määrusega avaldust menetlusse võtmast. Maakohus selgitas avaldajale, et kui ta tugineb asjaolule, et on täitmisel oleva nõude täitnud, siis selline asjaolu saab olla täitemenetluse lubamatuks tunnistamise, mitte kohtutäituri otsusele või tegevusele kaebuse esitamise aluseks. Ainult täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses on kohtul võimalik uurida tõendeid nõude täitmise kohta. Kuna täitemenetlus on formaliseeritud, ei saa kohtutäitur lahendada poolte sisulist vaidlust nõude täitmise kohta. Kaebusega kohtutäituri otsusele ei saa saavutada hageja eesmärki – täitemenetluse lõpetamist – kui täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiga eelnevalt kohtusse pöördutud ei ole. Kuna avaldaja ei ole põhjendanud kõigi Viljandi kohtumaja kohtunike taandamist, kohtuniku menetluses osalemist välistavad asjaolud puuduvad ja avaldus läbivaatamisele ei kuulu, siis tuleb avaldaja esitatud taandamistaotlus jätta tähelepanuta. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu ühe Viljandi kohtumaja kohtuniku otsusega, ei saa anda alust kõigi Viljandi kohtumaja kohtunike taandamiseks. Määruse kohaselt avaldaja soovib, et kohus kohustaks kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Avaldaja suhtes algatatud täitemenetluse aluseks on Tartu Maakohtu 22.03.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-5884 ja sissenõudjaks S. S.. S. S. on piiratud teovõimega isik, kelle eestkostjaks on määratud J. J.. Avaldaja hinnangul täidab kohtutäitur nõuet ebaseaduslikult, kuna avaldaja on nõude tasunud. Kohtutäitur keeldub täitemenetlust lõpetamast, sest sissenõudja eestkostja on kinnitanud, et nõue on tasumata. Kuivõrd kaebusega ei ole võimalik avaldaja eesmärki (täitemenetluse lõpetamist) saavutada, keeldus kohus kaebust menetlusse võtmast, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja p 2 sätetele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Olev Salu esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. juuli 2024 määruse tühistamist ja maakohtu kohustamist kaebust menetlema. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-77-15 (p 29) selgitanud, et: „Täitur peab TMS § 48 lg 1 p 2 järgi lõpetama täitemenetluse mh kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud, mh kui võlg on tasutud otse sissenõudjale või tehtud seda nt notari vahendusel.” Avaldaja esitas kohtutäiturile dokumendi, milles mitu tunnistajat tõendavad oma allkirjadega, et avaldaja maksis 1404 eurot tunnistajate juuresolekul võlausaldaja S. S.le ära. Kohtutäitur keeldus täitmast talle TMS § 48 lg 1 p-s 2 pandud kohustust ja eiras ka Riigikohtu suunist, sest ei lõpetanud täiteasja. Kuna kaebuse eesmärgiks ilmselgelt ei ole täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine (TMS § 221), vaid kaebuse eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse vaidlustamine seoses TMS § 48 lg 1 p 2

järgse täitetoimingu tegemisest keeldumisega, siis oli õiguspärane pöörduda kohtusse hagita menetluses TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras. Avaldaja taotleb täiendavalt, et ringkonnakohus saadaks kaebuse menetlemiseks mingile teisele kohtumajale kui Viljandi kohtumaja. Täiteasi tekkis seetõttu, et Viljandi kohtumaja kohtunik Kalev Kuningas rahuldas sissenõudja eestkostja hagi tegevusega, millel on KarS § 316 ja § 311 järgse I astme kuriteo tunnused. Avaldaja esitas kuriteokaebuse, kuid Kapo ametnik asus kohtuniku tegu kinni mätsima. On ebareaalne eeldada, et mõni teine sama kohtumaja kohtunik suudab teha ausa otsuse vaidluses seoses kohtutäituri tegevusega. Ühtlasi on TMS § 48 lg 1 p 2 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-42-08 p 16 suuniste eiramisel teadvalt ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise tunnused. Kalev Kuninga kuriteotunnustega tegevuse tõttu tõsteti avaldaja välja elamust, kus ta elas koos S. S.ga. S. S. oli peale avaldaja hoolitsusest ilmajäämist muutunud kurvaks ning suri mõned päevad tagasi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659; § 657 lg 1 p 1).
5.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja kaebus tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 (mis kohaldub ka hagita menetluses) alusel menetlusse võtmata, kuna sellega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Riigikohus on 18.09.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-13 (p 16) selgitanud, et kirjaliku dokumendi all TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista igasugust dokumenti (nt maksekorraldus, sissenõudja allkirjaga kinnitus, et ta on võla kätte saanud vms), mis ei tähenda küll automaatselt sissenõudja nõude rahuldamist (täitmist), kuid loob selle eelduse. Sissenõudjal on võimalus see eeldus vaidlustada, st mitte nõustuda täitemenetluse lõpetamisega, teatades sellest kohtutäiturile. Kohtutäituril on üldjuhul otstarbekas tasumise kohta kirjaliku dokumendi saamisel kontrollida sissenõudjalt üle, kas täitmine on väidetavas ulatuses toimunud. Kui sissenõudja täitmist ei kinnita või tekib tal seoses täitmisega muu materiaalõiguslik vaidlus, ei ole kohtutäituril menetluse lõpetamiseks alust. Avaldaja väidetest nähtuvalt soovib avaldaja sissenõudja nõude täitmist tõendada tunnistajate allkirjastatud dokumendiga raha üleandmise kohta. Kohtutäitur küsis sissenõudjalt avaldaja väite kohta seisukohta ja sissenõudja kinnitas, et ei ole nõude katteks raha saanud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi järgi ei saa kohtutäitur ise otsustada selle üle, kas võlgnik on sissenõudja nõude täitnud, ning kohtutäitur on avaldajale korrektselt selgitanud, et antud olukorras on õiguskaitsevahendiks TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti ja ammendavalt käsitlenud avaldaja kaebusega taotletavat eesmärki ning samuti selgitanud, et kohane õiguskaitsevahend selle eesmärgi saavutamiseks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagiavalduses saab avaldaja esitada kõik oma kaebuses ja määruskaebuses toodud seisukohad ning tõendid selle kohta, et ta on sissenõudja nõude täitnud. Ringkonnakohus märgib, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend TMS § 48 lg 1 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks.
6.Kuivõrd avaldaja kaebus jääb menetlusse võtmata, ei ole ringkonnakohtul vajalik võtta seisukohta avaldaja taotluses saata kaebus menetlemiseks mingile teisele kohtumajale kui Viljandi kohtumaja. Ringkonnakohus märgib, et nõustub ka selles osas maakohtu seisukohaga, et avaldaja rahulolematus ühe Viljandi kohtumaja kohtuniku otsusega ei saa anda alust kõigi sama kohtumaja kohtunike taandamiseks.
7.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium