Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded

tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (p 28). Seetõttu ei ole Riigikohtu hinnangul kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (p 29). Kohus selgitas 17.06.2024 määruses, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millise õigussuhte raames tekkis algne kohustus või tunnustatud võlg ehk mis on võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks, seega ei saa kohus võtta seisukohta, kas kostja tunnistas võlatunnistust andes laenulepingust või muust kohustusest tulenevat võlga ja kas võlatunnistus on kehtiv. Kohus märkis samas, et hagiavaldusest nähtuva põhjal sisaldab võlatunnistusega hõlmatud võlgnevus intressi, seega on eelduslikult tegemist laenulepinguga (tarbijakrediidilepinguga). Viimasel juhul ei ole täiendavate andmete esitamiseta tarbijale antud krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta võimalik kontrollida hagi aluseks olevaid asjaolusid (lepingu kehtivust), mis muudab hagi õiguslikult põhjendamatuks. Kohus andis hagejale tähtaja täpsustamaks, mis on 10.10.2022 võlatunnistuse nr xxxx aluseks olev(ad) krediidileping(ud) ja kuidas on täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõuded, kui tegemist on tarbijakrediidilepingu(te)ga. Hageja täpsustust ei esitanud. Kostja vastuväited

aga 4508,75 eurot. Hageja on seisukohal, et on kostjaga sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse ning käesoleval juhul ei saa hageja nõude menetlemisel võtta aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud varasemat võlasuhet ega sellest lähtuvalt kohaldada hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut (VÕS § 402 jj) (dtl 25). Hageja leiab, et tal ei ole isegi kohustust tõendada, millisest võlasuhtest võlgnevus algselt tekkis (dtl 26).

kujuta endast kokkulepet Võlausaldajaga maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust põhivõla jäägilt“. Eeltoodu viitab otseselt, et tegelikult ei kujundata eelmist kohustust ümber ega looda uut iseseisvat kohustust, kuna võlalt jooksva viivise arvestus ei katke, vaid kulgeb edasi.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.