2-24-109646/13 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

11.Kohtule esitatu pinnalt järeldub, et krediidiandja lähtus laenutaotleja poolt taotluses esitatud andmetest ja nõuete puudumisest Maksu- ja Tolliameti ees ning teadete puudumisest Ametlikes Teadeannetes. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet perioodil 15. juuni 2022 kuni 27. august 2022, millest nähtub kostja sissetulekuna töövõimetoetus ning kostjale teostatud korduvad laenude väljamaksed, ei saa seda lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja ei ole välja selgitanud kostja tegelikke igakuised kohustusi. Kostja maksevõime hindamisel on hageja lugenud kostja sissetulekus keskmiselt 500 eurot kuus, s.o töövõimetoetus, kuid ei ole välja selgitanud laenukohustustest tulenevaid igakuiseid laenumakseid. Asjaolu, et kostjal puudusid laenulepingu sõlmimisel maksehäired, ei kinnita, et kostja oli laenu andmise ajal krediidivõimeline ja hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Hageja on kinnitanud, et kostjal oli teisi laenukohustusi, kuid sellest hoolimata hindas algne krediidiandja kostja maksevõimeliseks ning väljastas kostjale laenu. Kohus märgib, et algne krediidiandja hindas kostja maksevõimet laenusumma 3000 euro ulatuses, kuid väljastas kostjale laenu 3755 euro ulatuses. Seega ei ole algne krediidiandja hinnangud kostja maksevõimet tegelikult väljastatud laenusumma ulatuses. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohus selgitab, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ainuüksi pangakonto väljavõtte küsimine ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist kui krediidiandja ei ole sisuliselt kostja pangakontot analüüsinud ning välja selgitanud kostja tegelikke igakuiseid kohustusi.