lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-17913/9

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 28.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-17913/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1646
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Määrus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-17
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-12-10
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-10
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02
Õiend
Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank P&C Insurance AS11269248(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-23-17913

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17913

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS-i avaldus AxxxxAxxxxx vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht: Liivalaia tn 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10118 Harju maakond, lepinguline esindaja Külli Reinfeld, epost: [email protected]). Puudutatud isik: Axxx Axxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, aadress: xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx küla, xxxx vald, xxxxxx xxxx maakond, e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista AxxxxAxxxxxxx Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 4221,98 eurot.
3.Välja mõista Axxx Axxxxxxt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 3551 eurolt alates 28.08.2024. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
Jätta menetluskulud Axxx Axxxxx kanda.
5.Välja mõista AxxxxAxxxxxxx Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulud 50 eurot.
6.Välja mõista Axxx Axxxxxxx Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-7)
1.Avalduse kohaselt toimus 21.12.2020. a xxxxx linnas xxxxxxxxkorteris nr xx kahjujuhtum, mille põhjuseks oli korteris nrxxx toimunud veeavarii. Kahjujuhtumi tagajärjel sai korteri nr xx siseviimistlus ja kodune vara veekahju. Korteriühistu kinnitusel oli veelekke põhjuseks korteris nr xx purunenud pesumasina vee sissevõtuvoolik, mis oli ühenduses külmavee torustikuga.
2.Avaldaja arvates näitab asjaolu, et puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele, seda, et puudutatud isik ei ole täitnud oma korrashoiukohustust nõuete päraselt.
3.Korter nrxxx oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is (avaldaja). Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 3551 eurot. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 23.12.2020. a fikseeriti korteril nr xx järgmised kahjustused: vannitoa metallist ripplaele kogunes vesi, vannitoa köögipoolne ja püstakušahti kohal asetsev plaaditud kipssein märgunud, köögi ja elutoa ühtne värvitud kipslagi kogu ulatuses vettinud, köögi vannitoapoolne värvitud kipssein märgunud, seina nurgas pragu, köögi linoleumkattega põrand märgunud, elutoa värvitud betoonseintel vee valgumisest triibud, elutoa laminaatparkett pundunud, elutoa ja köögi akendel vee kogunemine, aknapalede alumised otsad märgunud ja köögimööbli seinakapi karkass pundunud.
4.Avaldaja koostööpartneri Ajaver OÜ kalkulatsiooni kohaselt on remondi maksumus 3561 eurot. Avaldaja andis 29.01.2021. a Ajaver OÜ-le garantiikirja summas 3371 eurot, millest oli maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 190 eurot. 16.03.2021. a edastas Ajaver OÜ avaldajale arve nr 2836 summas 3371 eurot, mille avaldaja on tasunud. Lisaks hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale kahjustunud koduse vara s.o kahjustunud köögikapi taastamise maksumuse 180 eurot.
5.10.11.2021. a saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/880, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud 3551 eurot hiljemalt 24.11.2021. a. Puudutatud isik nõuet tasunud ei ole.
6.Avaldaja on arvestanud põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.01.2023. a kuni 19.12.2023. a, s.o 335 päeva ning viivise suuruseks on 367,31 eurot ning edasi alates 20.12.2023. a kuni kohustuse kohase täitmiseni.
7.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhinõue 3551 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 367,31 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3551 eurot alates 20.12.2023. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
8.Puudutatud isik Axxx Axxxx avaldusele seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

9.Kohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud tõenditega, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
10.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning mille üle vaidlust ei ole: - 21.12.2020. a toimus xxxxxxx xxxx tn xxxkorterelamu korteris nr xx veeavarii, mille tagajärjel sai kahjustada samas majas asuva korteri nr xx siseviimistlus ja köögikapp (dtl 11-30); - kinnistusraamatust nähtuvalt oli veeavarii toimumise ajal korteri nr xx omanikuks AxxxxAxxxx; - kahjustada saanud korteri nr xx kindlustamiseks oli sõlmitud kindlustusleping avaldajaga (dtl 8-10); - kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 3551 eurot (dtl 34, 36).
11.Avaldaja kindlustusandjana on esitanud puudutatud isiku vastu nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
12.Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik (avaldaja) nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel, kui täidetud on eelkõige järgmised eeldused: puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja puudutatud isik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

13.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
14.Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
15.Asja materjalidest nähtuvalt toimus veeavarii puudutatud isiku korteriomandi reaalosaks olevas korteris nr xx ning veeavarii põhjuseks oli külmavee torustikku ühendatud pesumasina vee sissevõtuvooliku purunemine (dtl 41). Kohus leiab, et kuivõrd puudutatud isik korteriomanikuna ei taganud eriomandi säilimist selliselt, et ei oleks kahjustatud teised korteriomanikud, on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust ning kohustust eriomandit kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veekahju tekitamine ei ole tavapärase omandi kasutamise normaalne kõrvalmõju. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku kohustuseks kontrollida pesumasina vee sissevõtuvooliku korrashoidu. Puudutatud isikule pidi olema ettenähtav, et külmavee torustikku ühendatud veevõtuvoolik võib puruneda ja tekitada veeuputuse, mis kahjustab teisi korteriomanikke.
16.Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et veeavarii ei olnud välditav ja ta võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest. Seega vastutab puudutatud isik tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi.
17.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
18.Ülevaatusaktist ja sellele lisatud fotodelt nähtuvalt on veeavarii tagajärjel saanud kahjustada korteri nr xx vannitoa lagi ja sein, köögi ja elutoa lagi, põrand ja seinad ning köögikapp. Korteri nr xx siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise Ajaver OÜ summas 3561 eurot (dtl 31), millele kindlustusandja andis garantiikirja (dtl 32) 3371 euro ulatuses (hinnapakkumisest on maha arvatud kindlustusvõtja omavastutus 190 eurot).
19.Ajaver OÜ esitas 16.03.2021. a avaldajale xxxxxx, xxxxxxxxxx taastamistööde eest arve nr 2836 summas 3371 eurot (dtl 33), mis on avaldaja poolt tasutud 23.03.2021. a (dtl 34). Omavastutus 190 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Lisaks on avaldaja hüvitanud kindlustusvõtjale kapi maksumuse 260 eurot (dtl 35-36). Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue kokku 3551 eurot on põhjendatud.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
21.Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning arvestab viivist alates 19.01.2023. a kuni 19.12.2023. a summas 367,31 eurot. Edaspidi nõuab avaldaja viivist alates avalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 20.12.2023. a kuni põhivõla

tasumiseni. Kohus leiab, et avaldaja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning edasiulatuv viivisenõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult viivise välja kohtumääruse tegemise seisuga kindla summana, mis ajavahemiku 20.12.2023. a kuni 27.08.2024. a eest on 303,67 eurot ja sealt edasi protsendina põhinõudelt.

22.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 3551 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 19.01.2023. a kuni 27.08.2024. a eest 670,98 eurot (367,31 + 303,67) ja edaspidi viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.08.2024. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud
23.TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
24.Arvestades asjaolusid ja avaldaja nõude rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivu tasumise kohustus ning suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on riigilõivu tasunud.
27.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 50 eurot.
28.Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikul hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-117420/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval