lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-145442/8

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 01.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-145442/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2918
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 4034 lg 3, 6, 7TsMS § 405 lg 5LihtmenetlusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 322 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajaleTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1993/13Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutesC-154/15C-147/16C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.08.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-145442

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi R. S. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1981 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: [email protected] Kostja: R. S., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx Lihtmenetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista R. S.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS I vahel 09.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingute nr xxxx ja xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1408,95 eurot, intressivõlgnevus 10,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 39,78 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 839 eurolt ja põhinõudelt 569,95 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.03.2024 kuni põhinõuete 839 euro ja 569,95 euro täitmiseni.
3.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi R. S.i vastu põhivõlgnevuse 29 euro, intressivõlgnevuse 110,81 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 105,83 euro ja sissenõudmiskulude 20 euro nõuetes rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 1 lg 6Seaduse kohaldamine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
4.Jätta menetluskulud R. S.i kanda.
5.Välja mõista R. S.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 489,38 eurot ning

menetluskuludelt 489,38 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.AS I (krediidiandja) ja R. S. (kostja) sõlmisid järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga, kauba maksumuseks oli 849 eurot, krediidikulukuse määr 25,24% aastas, intressija viivisemäär 12% aastas ja 0,03% päevas, lepingutasu 10 eurot, krediidi kogukulu 218,55 eurot, osamaksete kogusumma 1067,55 eurot, viimase osamakse tähtaeg 15.02.2025. AS I (krediidiandja) ja kostja sõlmisid järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga, kauba maksumuseks oli 588,95 eurot, krediidikulukuse määr 35,58% aastas, intressi- ja viivisemäär 15,90% aastas ja 0,04% päevas, lepingutasu 19 eurot, krediidi kogukulu 210,65 eurot, osamaksete kogusumma 799,60 eurot, viimase osamakse tähtpäev 15.02.2025. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja krediidiandja edastas kostjale 06.06.2023 hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg, so 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. 27.06.2023 lepingu ülesütlemise teatisega öeldi leping erakorraliselt üles. 09.11.2023 loovutas krediidiandja eelmärgitud lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Mõlema lepingu osas kostja osamakseid ei tasunud ja lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus on 849 eurot ja lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus on 588,95 eurot. Kokku on põhivõlgnevus 1437,95 eurot. Mõlema lepingu osas intresse tasutud ei ole. Lepingu nr xxxx alusel on tekkinud intressivõlgnevus 63,51 eurot (intressimäär 12% aastas, 0,03% päevas, periood 15.03.2023-27.06.2023). Lepingust nr xxxx tulenev intressivõlgnevus on 57,43 eurot (intressmäär 15,90% aastas, 0,04% päevas, periood 15.03.2023-27.06.2023, so lepingu ülesütlemiseni). Intressivõlgnevus on kokku 120,94 eurot. Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja kostjalt lepingujärgses intressimääras, so 12% aastas viivist põhinõudelt 849 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates kuni 04.03.2024, summas 75,87 eurot. Lepingu nr xxxx alusel on viivis 69,74 eurot (lepingujärgses intressimääras 15,90% aastas, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates - 04.03.2024, põhinõudelt 588,95 eurolt). Kokku on viivisevõlgnevus 145,61 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab hageja TsMS § 367 alusel lepingust nr xxxx tulenevalt alates 05.03.2024 põhinõudelt 849 eurolt 12% aastas ja lepingust nr xxxx alates 05.03.2024 15,90% aastas põhinõudelt 588,95 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sissenõudmiskulude (lepingu nr xxxx) summa 40 eurot on kujunenud järgnevalt: 03.07.2023 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 26.07.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 02.10.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Hageja sissenõudmiskulude (lepingu nr xxxx) summa 40 eurot kujunemine: 03.07.2023 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 25.08.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 02.10.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad

järgnevat: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 80 eurot. Hageja palub kokkuvõtvalt kostjalt välja mõista lepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 849 eurot, intressivõlgnevus 63,51 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 75,87 eurot; lepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 588,95 eurot, intressivõlgnevus 57,43 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 69,74 eurot ning viivis alates 5.03.2024 kuni põhinõude (leping nr xxxx) summas 849 euro täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12% aastas; alates 5.03.2024 kuni põhinõude (leping nr xxxx) summas 588,95 euro täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,90% aastas. Kostja vastuväited

2.Menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse on kostja TsMS § 322 lg 1 alusel kätte saanud 15.03.2024 ja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 01.04.2024 hagile kostja vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 11.03.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-145442 OÜ Aktiva Finance Group hagi R. S.i vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt AS I ja kostja vahel sõlmitud lepingute nr xxxx ja xxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: -leping nr xxxx: põhivõlgnevus 849 eurot, intressivõlgnevus 63,51 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 75,87 eurot;

-leping nr xxxx: põhivõlgnevus 588,95 eurot, intressivõlgnevus 57,43 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 69,74 eurot; - viivis alates 5.03.2024 kuni põhinõude (leping nr xxxx) summas 849 euro täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12% aastas; alates 5.03.2024 kuni põhinõude (leping nr xxxx) summas 588,95 euro täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,90% aastas.

7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS I vahel 09.02.2023 sõlmitud järelmaksulepingutest nr xxxx ja xxxx. Kuna AS I sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9.14.02.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 6,7 ja 8. Hagiavalduses selgitas hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tugines krediidiandja kostja taotlustes esitatule ja maksehäireregistri väljavõttele (hagi lisad 6, 7 ja 8). Kohus märgib, et hagi lisa 7 taust.ee väljavõtte on tehtud 04.03.2024, mis ei kajasta seda, et kostjal enne krediidilepingute sõlmimist, so 09.02.2023 ei olnud maksehäireid ning kohtu hinnangul ei ole hagi lisa 7 näol tegemist asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et hagi lisades 6 ja 8 (kostja taotlused) ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingute sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingute sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet 09.02.2023 krediidilepingute sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Kostja ei ole hagejale tagasimakseid mõlema lepingu katteks teinud. Kohus on seisukohal, et lepingust nr xxxx tulenev põhinõue on põhjendatud summas 839 eurot. VÕS § 4034 lg 7 järgi kostja hagejale lepingutasu 10 eurot ei võlgne. Kohus jätab lepingust nr xxxx tuleneva põhinõude 10 eurot rahuldamata. Kohus on seisukohal, et lepingust nr xxxx tulenev põhinõue on põhjendatud summas 569,95 eurot. VÕS § 4034 lg 7 järgi kostja hagejale lepingutasu 19 eurot ei võlgne. Kohus jätab hageja põhinõude 19 eurot rahuldamata. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt lepingutest nr xxxx ja xxxx tuleneva põhinõude 29 eurot rahuldamata. Kohus rahuldab mõlemast lepingust tuleneva põhinõude 1408,95 eurot (839+569,95=1408,95 eurot).
12.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole lepingutest nr xxxx ja xxxx tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud. Intressikalkulaator.ee kasutades on põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) intressi- ja viivisevõlgnevus järgnev: -leping nr xxxx põhinõudelt 839 eurolt, periood 15.03.2023-27.06.2023, intressivõlgnevus on 6,03 eurot; -leping nr xxxx põhinõudelt 569,95 eurolt, periood 15.03.2023-27.06.2023, intressivõlgnevus on 4,10 eurot.

Kokku on põhjendatud intressivõlgnevus 10,13 eurot. Kohus jätab rahuldamata intressivõlgnevuse 110,81 eurot (63, 51+57,43=120,94; 120,94-10,13=110,81 eurot). -leping nr xxxx põhinõudelt 839 eurolt, periood lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 28.06.2023-04.03.2024, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 23,69 eurot; -leping nr xxxx põhinõudelt 569,95 eurolt, periood lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 28.06.2023-04.03.2024, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 16,09 eurot. Kokku on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 39,78 eurot (23,69+16,09=39,78 eurot). Kohus jätab rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 105,83 eurot (75,87+69,74=145,61 eurot; 145,61-39,78=105,83 eurot). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on lepingust nr xxxx tulenev edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 839 eurolt ja lepingust nr xxxx tulenev edasiulatuv samas määras põhinõudelt 569,95 eurolt alates 05.03.2024 kuni põhinõuete 839 euro ja 569,95 euro täitmiseni.

13.VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid on 40+40 eurot=80 eurot. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulud summas 60 eurot (03.07.2023, so kaks meeldetuletuskirja 20+20=40 eurot; 26.07.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 25.08.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot, 02.10.2023, so kaks meeldetuletuskirja 5+5=10 eurot). Kuivõrd makseviivitusega tingitud nõuet ei ole tõendatud, siis jätab kohus makseviivitusest tuleneva nõude 20 eurot (10+10=20 eurot) rahuldamata.
14.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab lepingute nr xxxx ja xxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1408,95 eurot, intressivõlgnevus 10,13 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 39,78 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot ning põhinõuetelt 839 eurolt ja 569,95 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 05.03.2024 kuni põhinõuete täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus 29 eurot, intressivõlgnevus 110,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 105,83 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1180 eurot. Menetluskulud sisaldavad riigilõivu 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ja õigusabikulu 865 eurot. Õigusabikulu koosneb järgnevast: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 5 h x 169= 845 eurot, käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 845 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 575 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 315 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 14,89%

ulatuses ja kostja kanda 85,11 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 489,38 eurot.

16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja