Määruse tegemise aeg ja koht 11.07.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-5540
Kohtuasi
XXi avaldus täisealisele isikule YYle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik YY (isikukood xxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22.03.2024 määrus.
3.Saata asi maakohtule eestkostemenetluse algatamise otsustamiseks kohtu algatusel. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja menetluse käik
1.XX (avaldaja) esitas 10.04.2023 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule YYle (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks, põhjendades avalduse esitamist sellega, et puudutatud isik käitub ebameeldivalt, joob, jääb võlgu ja läheb kiirelt närvi ning on viibinud ka psühhiaatriahaiglas.
2.Avaldaja esitas maakohtule selgituse, mille kohaselt puudutatud isik ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, samuti
2-23-5540 esindama ennast ametiasutustes ning tegema oma elu ja tervist puudutavaid otsuseid. Puudutatud isik ei saa endaga hakkama ja tal on nägemispuue, närvisüsteemi häired ja nõrgamõistuslikkus. Puudutatud isiku huvides on temale eestkostja määramine selleks, et teha otsuseid tema abivajadusest ja tervislikust seisundist lähtuvalt, kuna ta ise otsustades võib kahjustada oma eluolu. Tulenevalt eeltoodust avaldaja taotleb puudutatud isikule eestkoste seadmist ja kohaliku omavalitsuse määramist eestkostjaks.
3.Puudutatud isik esitas 03.07.2024 maakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna ta on MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu klient ja teda aitab WW. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis 22.03.2024 määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
5.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-le 2, mille kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
6.Maakohus tuvastas, et puudutatud isik saab talle vajalikku abi muude abiliste kaudu. Puudutatud isik on MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu klient, tal on seal tugiisik, kes teda aitab. Seega on isiku huvid ja õigused kaitstud tugiteenusel osalemisega ning täiendavad meetmed oleksid kohtu hinnangul PKS § 203 lg 2 mõttest lähtudes üleliigsed. Maakohus märkis, et sai tugiisikuga ühendust telefoni teel 08.02.2024 ning tugiisik leidis, et isik võib vajada eestkostet vara osas, kuid kohus leidis, et ainult vara küsimustes on võimalik asi lahendada ka volituste andmise läbi. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub puudutatud isikule määrata eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja eestkostjaks Tallinna linn. Avaldaja selgitab, et puudutatud isik vajab tugiisikut, kuna tahtis enesetappu teha. Puudutatud isik on avaldajale teatanud, et tegelikult ei saa abi MTÜ-lt Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata maakohtule tagasi asi saata eestkostemenetluse algatamise otsustamiseks maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.Maakohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et avaldajal puudus antud asjas avalduse esitamise õigus PKS § 203 lg 1 alusel, kuid kohtule võimalikust abivajavast isikust teatamise järgselt peaks kohus kaaluma eestkostemenetluse algatamist omal algatusel.
2-23-5540
12.Kolleegium selgitab, et avaldajal oli küll sugulasena PKS § 171 lg 2 järgi koosmõjus PKS §-ga 202 kohustus teatada kohalikule omavalitsusele või kohtule sellest, kui tema õde vajas piiratud teovõime tõttu abi, kuid PKS § 203 lg 1 järgi ei saanud kohus käsitada väidetavalt eestkostet vajava isiku venda avaldajana. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Esile toodud asjaoludest nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku vend (dtl 74). Täisealisele isikule eestkostja määramise avalduse esitamise õigust ei ole tema vennal. Seega ei ole avaldajal õigust esitada avaldust puudutatud isikule eestkostja määramiseks.
13.Eelnevast tulenevalt ei saa kohus algatada isikule eestkostja määramise menetlust venna avalduse alusel, kuid peab piisava kahtluse korral algatama sellise menetluse omal algatusel. Kuna eestkostja määramine on vajalik piiratud teovõimega isiku huvides, on seadusandja piiranud nende isikute ringi, kes saavad selles kohtumenetluses avaldajana tema huvides tegutseda ning jätnud muudel juhtudel selle isiku õiguste ja huvide kaitse kohtu ning kohaliku omavalitsuse hooleks.
14.Iseenesest viitas maakohus õigesti, et PKS § 203 lg 2 järgi tuleb arvestada isikule eestkostja määramisel ka seda, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seejuures peab täisealine isik teist isikut volitades aga saama aru volituse tähendusest ja tagajärgedest, s.t olema volituse andmise ajal volitamise osas teovõimeline, et volitus kehtiks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul esmalt tuvastada isiku teovõime ja seejärel hinnata eestkoste vajadust ja ulatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohus asjas esile toodu alusel veenduda selles, et puudutatud isiku huvid on kaitstud volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Sellise sisulise järelduse saab kohus teha siis, kui on menetluse algatanud ja tuvastanud teovõime olemasolu volitamise osas. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise etapis, ilma eestkostemenetluse algatamiseta, on maakohtu järeldus volitamise võimalikkusest ennatlik.
15.Riigikohus on selgitanud, et omal algatusel võib kohus alustada eestkostja määramise menetluse eelkõige juhul, kui ükski PKS § 203 lg 1 järgi õigustatud isik ei ole eestkostja määramise avaldust kohtule küll esitanud, kuid kohut teavitatakse muul viisil eestkostet vajavast isikust. Kui kohus saab teada eestkostet vajavast isikust, algatab ta vajadusel isikule eestkostja määramise menetluse. Kohtu omal algatusel eestkostja määramise menetluse alustamine ei riku asjast puudutatud isiku õigusi, sest eestkostja määramise menetluse eesmärgiks on kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja kas ta vajab eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse. Mh võib kohtu omal algatusel eestkostja määramise menetluse alustamine olla põhjendatud ka siis, kui isik ei vaja enda arvates eestkostet. Eestkostja määramise menetlust alustatakse, et kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega, st kas ta suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida või mitte, ja kas ta vajab piiratud teovõime tõttu eestkostet. Kui isik on piiratud teovõimega, ei pruugi ta adekvaatselt hinnata enda eestkostevajadust (RKTKm nr 3-2-1-87-11, p 17).
16.Eelnevast tulenevalt ei saa maakohus avaldaja avalduse alusel puudutatud isikule eestkostja määramise menetlust algatada, kuid maakohus saab seda teha omal algatusel, kui maakohtu
2-23-5540 hinnangul on puudutatud isik potentsiaalselt eestkostet vajav isik. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud, kas puudutatud isikule eestkostja määramise menetluse algatamine kohtu omal algatusel võiks avaldaja avalduses esitatu tõttu olla põhjendatud. Praegusel juhul on puudutatud isiku vend teavitanud kohut, et tema hinnangul vajab puudutatud isik eestkostet. Samuti on puudutatud isiku tugiisik andnud teada, et puudutatud isik vajab eestkostet vähemalt vara küsimuses.
17.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
18.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetluse algatamise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 koostoimes TsMS § 477 lg 1 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.