lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-3333/43

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-3333/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2740
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 391Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 217 lg 2Asja vastavus lepingutingimustele tarbijalemüügi puhulEhS § 18 lg 5Ehitise auditEhS § 24Teatud tegevusala kvalifikatsiooninõudedEhS § 39 lg 2Ehitusloa andmiseks pädev asutusTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 235PõhistamineTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-3333

Tsiviilasi

Martin Leopardi ja Kati Leopardi hagi FARMADA OÜ vastu puuduste kõrvaldamiseks, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FARMADA OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): FARMADA OÜ (rk 12340126), esindaja Heiti Salumets Vastustajad (hagejad): Martin Leopard (ik

XXXXXXXXXXX),

Kati Leopard (ik XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024 määrus muutmata.
2.Jätta FARMADA OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 381 lg 2Hagi tagamise avaldus
TsMS § 383 lg 11Hagi tagamine tagatise vastu
TsMS § 386 lg 2Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662 lg 2Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses on Martin Leopardi ja Kati Leopardi (hagejad) hagiavaldus FARMADA OÜ (kostja) vastu. Hagejad esitasid kohtule hagiavalduse tervikteksti 13. juunil 2023. Hagejad nõuavad kostjalt eramul esinevate puuduste kõrvaldamist või alternatiivselt puuduste kõrvaldamise kulude väljamõistmist. Samuti paluvad hagejad kostjalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud. Hagejad paluvad (alternatiivse nõude puhul) mõista kostjalt välja 84 481 eurot 71 senti ja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 20. juunil 2019 notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXXXXXXX omandamiseks ja omandi üleandmiseks. Eramu kasutamise käigus selgus, et eramul esineb erinevaid ehituslikke puuduseid.
2.Hagejad esitasid 3. aprillil 2024 hagi tagamise taotluse, milles palusid seada hagejate kasuks kostja kinnisasjadele esimesele vabale järjekohale kohtulikud hüpoteegid kokku summas 109 152 eurot 92 senti (hagihind 91 237 eurot 12 senti + 17 915 eurot 80 senti kolme astme menetluskulud). Hagejad palusid seada hüpoteegid järgmiselt: • kohtulik hüpoteek 49 152 eurot 92 senti kinnistu registriosale nr XXXXXXXX; • kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX; • kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX; • kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX; • kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX. Alternatiivselt palusid hagejad kostjale kuuluvate kinnisasjade arestimist ning kinnistusraamatusse käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist või muu kohtu poolt vajalikuks peetava abinõu rakendamist. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kostja majanduslik seisund kohtumenetluse ajal halvenenud. 2022. a majandusaasta aruande kohaselt oli 2022. aasta kahjum 323 740 eurot ning võlad ja ettemaksed moodustasid üle 5,6 miljoni euro. 3. aprilli 2024. a seisuga oli ainuüksi Maksu- ja Tolliameti võlgnevus 521 217 eurot 91 senti, millele pole maksegraafikut sõlmitud. Kostja seaduslikule esindajale Heiti Salumetsale kuuluvate ettevõtete suuri võlgnevusi on kajastatud ka uudisteportaalis.
2.novembril 2023 avaldatud artiklis kinnitas H. Salumets, et Farmada grupi ettevõtetel on likviidsusega keeruline, kokku ollakse Maksu- ja Tolliametile võlgu 2,24 miljonit eurot. Kostja on viimastel aastatel loonud iga arenduse jaoks eraldi juriidilise isiku. Loodud ettevõtetel maksustatav käive enamasti puudub. Kostjal ja Farmada Invest OÜ-l on hulgaliselt kohtuvaidlusi suurte nõuetega ning kostja kinnisasjadele on seatud kohtulikke hüpoteeke. Kinnistusraamatu andemetel kuulus kostjale hagi esitamisel üle 150 kinnistu. Sügisel 2023. a kuulus kostjale 57 kinnisasja, 18. märtsi 2024. a seisuga ainult 28 kinnisasja, millest paljud on vaid transpordimaad (ehk tänavad), millel väärtus sisuliselt puudub. Elamumaasid on järel vaid 20, kuid enamikele neist pole hakatud veel ehitama. Tegemist ei ole tavapärase majandustegevusega. Arvestades kostja võlgnevusi ja tehinguid, on hagejatel põhjust arvata, et kostja teeb tehinguid, mille tagajärjel ei ole kostjal tulevikus piisavalt vara, mille arvelt hagi rahuldamise korral hagejate nõudeid rahuldada. Kohtulik hüpoteek ei koormaks kostjat olulisel määral. Kostjal on palju kinnistuid ja arendatavaid elurajoone, lisaks on kõigil kinnistutel juba hüpoteegid peal. Abinõu on proportsionaalne ning tagab

vaid, et hagi rahuldamisel oleks hageja nõuet võimalik ka reaalselt rahuldada. Ühtlasi tuleb arvestada, et kohtuliku hüpoteegi saab seada alles 3.–8. kohale, mistõttu ei ole hagejate nõue ka üle tagatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamise korras hüpoteegid järgmiselt: • kohtulik hüpoteek 49 152 eurot 92 senti kinnistu registriosale nr XXXXXXXX; • kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX; • kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX; • kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX; • kohtulik hüpoteek 15 000 eurot kinnistu registriosale nr XXXXXXXX. Maakohus määras kostjale õiguse taotleda iga vastava kinnisasja osas hagi tagamise abinõu tühistamist, kui ta tasub igale vastavale kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summa suuruse rahasumma või esitab selles summas pangagarantii. Maakohus leidis, et hagi tagamise avaldus on põhjendatud. Hagi on menetlusse võetud ning menetluses ei ole vaidlust selle üle, et hagi vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele. Samuti on hagi lubatav (eelkõige TsMS § 423 lg 1, § 428), puudub alus asuda seisukohale, et hagejate nõuded oleks õiguslikult perspektiivitud, ning hagejate nõuded on TsMS § 381 lg 2 mõttes põhistatud. Hagi tagamise aluseks olevad asjaolud on piisavalt põhistatud. Esitatud tõendite kohaselt oli 2022. a majandusaastal kostja aruandeaasta kahjum 323 740 eurot ning lühi- ja pikaajalised kohustused 10 335 708 eurot. Samas aastal 2021 oli kostja veel 434 182 euro suuruses kasumis. Kostjal on 3. aprilli 2024. a seisuga maksuvõlg 521 217 eurot 91 senti ning esitamata mitmed deklaratsioonid. Kostja on võõrandanud suure osa oma kinnisasjadest ja olemasolevatele kinnisasjadele on seatud hüpoteegid. Seega ei ole tagatud hagejate nõuetele vastava summa säilimine äriühingu varas, arvestades, et hagejate nõuete suurus koos eeldavate menetluskuludega on üle 100 000 euro. Eeltoodust tulenevalt on võimalik, et hagi tagamata jätmisel osutub asjas hagi rahuldava lahendi tegemise korral selle lahendi täitmine raskendatuks või võimatuks. Kohtulike hüpoteekide seadmine ei ole kostjat ülemäära koormav, arvestades ka hagejate õigustatud huve. Kohtulikud hüpoteegid ei takista kostjal kinnisasju kasutada ega käsutada. Samas on hüpoteekidega tagatud hagejate võimalikud rahalised nõuded. Seetõttu ei piira hagi tagamise abinõu kostjat rohkem, kui on vajalik hagi rahuldava otsuse täitmisel. Esile toodud asjaoludel ei ole muid, kostja õigusi vähem riivavaid, kuid hagejate õigusi samaväärselt kaitsvaid abinõusid. Hagejad on tasunud ka hagi tagamise tagatise ja riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel. Hüpoteegisumma kindlaks määramisel võeti arvesse võimalikud hagejate põhinõuded, nendelt arvestatud viivised ning menetluskulud. Maakohus pidas hagejate lepingulise esindaja põhjendatud kulude suuruseks 17 915 eurot 80 senti, s.h riigilõiv 1680 eurot. Tegemist on keskmisest mahukama ja keskmise keerukusega asjaga, mille lahendamiseks võib olla vajalik läbida kõik kolm kohtuastet. Esindaja tunnitasu suurus 140 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hagejad on kasutanud hagi esitamise ja hagi tagamise abinõu alusena ehitustehniline asjatundja arvamust. Eelmainitud töö on tellinud Kastre Vallavalitsus ning töö koostajaks on Margus Sarmet. Margus Sarmetil on pädevus teostada hoonetele auditit (kutsekvalifikatsioon nr 139510). Kohtule esitatud “ehitustehnilise asjatundja arvamus” ei ole ekspertiis ega audit EhS § 24 mõistes. Kohtus saab omada kaalu vaid ekspertiis, mille on koostanud tõendatud pädevusega riiklikult tunnustatud

ekspert, kes tegutseb kohtuekspertiisi alusel. Asjatundja arvamusele on koostatud juurde suvaliste hindadega hinnakalkulatsioon, mis on mitmes osas oluliselt kõrgema maksumusega kui tööde tegelik väärtus. Juriidiliselt ei saa nimetada eraisiku arvamust või vaidleva poole tellitud ehitustehnilist arvamust ehitustehniliseks ekspertiisiks või ehitise auditiks. Asjatundja arvamus, mida antud hagis on käsitletud juriidiliselt ebakorrektselt ekspertiisina ei sisalda samas vääringus hinnanguid või samadel põhimõtetel/alustel hinnanguid kui sisaldab ehitustehniline ekspertiis või ehitise audit. Kui hagejad kahtlevad XXXXXXXX hoone ehitustehnilise kvaliteedi seisukorras, tuleb neil tellida vastavasisuline ekspertiis või audit. XXXXXXXX hoonele on väljastatud kasutusluba 27. detsembril 2019. a. Kasutusloa andmisel ei kontrolli haldusorgan mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Ehitisele on väljastatud kasutusluba, hoone on ohutu ja hoone üldine seisukord on hea. Eeltoodust tulenevalt ei ole selliseid puudusid, mis kujutaksid endast lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Ei ole olemas ühtegi dokumenti, mis väidaks, et ehitist ei saaks kasutada sihtotstarbeliselt ning see ei ole kooskõlas hea ehitustavaga. Eeltoodust tulenevalt võib hagi olla õiguslikult perspektiivitu. Hagi tagamise abinõu rakendamine tuleb tühistada ning abinõu tagamise alus on ära langenud TsMS § 386 lg 2 kohaselt. Hagejate nõuded ei ole TsMS § 381 lg 2 mõttes põhistatud. Vaidlusalune XXXXXXXX hoone asub XXXX, Südame elurajooni piirkonnas ning seal on kostja poolt arendatud ja ehitatud veel 14 täpselt samasugust hoonet. Lisaks XXXXXXXX hoonele (tüüp 1 projekt) on koostatud veel üks ehitustehniline asjatundja arvamus hoonele XXXXXXXX (tüüp 2 projekt), XXXX. Täpselt samasuguse ehitustehnilise asjatundja arvamuse ja hinnakalkulatsiooni põhjal on esitatud neli XXXXXXXX maja omanike hagi Farmada OÜ vastu. Samade hinnakalkulatsioonide ja ebaselgetel alustel põhistatud hagide hagejate esindaja on vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff, kes väidab, et Farmada OÜ-l on käsil mahukad kohtuvaidlused. Tegemist on kallutatud valeinfo esitamisega kohtule. Kohus peab arvesse võtma, et kõik nimetatud kohtusse esitatud hagid on koostatud täpselt samadele seaduse mõistes ebaõigetele dokumentidele tuginedes. Kui asuda seisukohale, et “ehitustehnilist asjatundja arvamust” ja koostatud hinnakalkulatsiooni saaksid arvesse võtta veel kõik veel 26 hoone omanikku, saaksid Farmada OÜ vastu hagi ja hagi tagamise abinõud rakendada (sh sama hagi hinda) kõik 30 hoone omanikku. Kostja on seisukohal, et iga hoone omanik peab tellima EhS § 18 lg 5 alusel ja/või EhS § 39 lg 2 mõistes vastava ekspertiisi või auditi selleks, et esitada taolises mahus hagi või nõuda hagitagamise abinõud rakendada või põhjendada oma seisukohti. Ülejäänud 28 maja hüpoteetiline kahjunõue ja/või hagi tagamise abinõu rakendamine Farmada OÜ vastu võib sel juhul ulatuda põhjendamatult kolossaalseks (28x100 000€=2 800 000€). Tegemist on ühe ettevõtte suhtes liigselt koormava asjaoluga. Kohtumääruse jõustumine ja kohtulike hüpoteekide seadmine on ülemäära koormav kuivõrd samasuguse info põhjal on seatud kohtulikud hüpoteegid ka tsiviilasjas 2-23-3331. Tänase seisuga on tsiviilasja 2-23-3331 osapooled 12. aprillil 2024 esitanud kohtule avalduse kompromissi sõlmimise kohta, mille väärtus jäi esialgse nõude 130 000 euro juurest 26508 euro 40 sendi juurde. Seejuures rakendati esialgses hagi tagamise määruses abinõusid 130 000 euro väärtuses. Seega oli esialgne nõue 400% suurem osapoolte vahel allkirjastatud ja jõustunud kompromissist. Tsiviilasjas nr 2-23-3331 hagi tagamiseks seatud hüpoteegid tekitasid kostjale varalist kahju. Hagi väärtuseks on 109 152 eurot 92 senti (millest hagihind 91 237 eurot 12 senti (s.o põhinõuded ja viivised) ja 17 915 eurot 80 senti kolme astme menetluskulud. Kui kohus leiab, et hagi ja hagi tagamise taotlus on esitatud õigetel alustel, palub kostja, arvestades TsMS § 383 lg 11 eesmärki – tagada kostjatele tagatise arvel alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine TsMS § 391 järgi

– ja nõuda suurema kui 5% suuruse tagatise tasumist, kuna Farmada OÜ menetluskulude osakaalu ja hagile määratud hinda arvesse võttes (TsMS § 235 tähenduses), ei korva väiksema tagatise määramine suure tõenäosusega tekkivat kahju.

5.Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hagejata hinnangul üritab kostja määruskaebusega väita, et hagi tuleks jätta rahuldamata ning hagejate esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ega asjakohased. Kõik sellised vastuväited põhjendamatud, kuna kohus ei lahenda hagi tagamise taotlust lahendades hagiavaldust sisuliselt, vaid hindab, kas hageja väidete õigsuse korral oleks hagil edulootust. Hagi tagamise staadiumis tõendeid ei koguta ega hinnata. Kuivõrd hagi tagamise taotluse lahendamisel ei hinda kohus tõendeid, siis on asjakohatud kõik kostja sisulised vastuväited hagejate esitatud tõendite osas. Ei oma tähtsust, kas kostja hinnangul on 8. taseme ehitusinseneri Margus Sarmeti koostatud arvamus (menetluslikult eriteadmistega isiku arvamus) rahvakeeli ekspertiis või omab ta muud õiguslikku jõudu. Tegemist on igal juhul lubatud tõendiga ning hagejad ei ole kordagi väitnud, et tegemist on kohtuliku ekspertiisiga või ehitisauditiga. Ka viidatud dokumendi pealkiri on asjatundja arvamus ja nii on hagejad seda ka käsitlenud. Asjakohatud on kostja väited, justkui peaks kohus jätma hagi tagamata, kui hoonet, olenemata tuvastatud puudustest saab eesmärgipäraselt kasutada ja see on ohutu. Asjakohatud on väited selle kohta, et hagejate nõuded on perspektiivitud, kuna hoonel on kasutusluba. Kohalik omavalitsus ei hinda kasutusluba andes poolte lepingulisi suhteid ning lepingutingimustele mittevastavus võib esineda ka siis, kui kasutusluba on antud. Asjakohatud on kostja väited, justkui allakirjutanu on koostanud 4 samasisulist hagi – allakirjutanu koostas ühe ühise hagi ning kuigi tegelikult oli sama probleemiga majaomanikke veel, siis kõik majaomanikud ei jaksa ei emotsionaalselt ega rahaliselt kostjaga vaielda, mistõttu jäi vaidlusesse neli maja. Kostja soovil hagid eraldati ning tekkis 4 menetlust. Hagi tagamise taotluses ei ole viidatud nendele samadele vaidlustele kui teistele kohtuvaidlustele. Asjakohatud on kostja väited, justkui hagi tagamine tooks automaatselt kaasa 30 maja õiguse samale hagi tagamisele. Kostja väitis, et tsiviilasjas nr 2-23-3331 on jõustunud kompromiss ja hüpoteegid on kompromissi korras jäänud peale summas 26 508 eurot 40 senti. Kompromiss sõlmiti, sest hagi tagamise korras oli seatud hüpoteek kinnisasjale, mida kostja soovis müüa. Kui kompromissi tsiviilasjas nr 2-23-3331 hageja poolt täitma asuti (sh võeti maha hüpoteek), siis teatas kostja, et ta ikkagi ei soovi sellist kompromissi ja palus jätta kohtul see kinnitamata. Asjaolu, et teises tsiviilasjas sõlmiti kompromiss (mis ei ole jõustunud ja mida kostja ei ole täitnud), millega sealsed hagejad osaliselt loobusid oma nõuetest ja vähendasid seega ka hüpoteegi summasid, ei tähenda et käesolevas asjas, kus ei ole hagejad loobunud oma nõuetest ja kostja ei ole sõlminud nendega kompromissi, oleks abinõu liiga koormav. Kompromiss ei ole pretsedent, vaid õigusrahu eesmärgil sõlmitud kokkulepe, kus mõlemad pooled on teinud järeleandmisi. Hageja on esile toonud asjaolud, mille tõesuse korral saab hagi rahuldada: poolte vahel on (müügi)lepinguline suhe, müüdud objektil on puudused ning neid ei ole kõrvaldatud. Seejuures tunnistab kostja mitmeid puudusi (nt projektile mittevastav uks, soojustamata pööning, OSB-ga katmata kuur, valvesignalisatsiooni puudumine jne ning puudulik küttesüsteem). Ehitustehnilised puudused on tuvastatud 8. taseme ehitusinseneri poolt ning hinnakalkulatsiooni puuduste likvideerimiseks on koostanud 7. taseme ehitusinsener, kes on spetsialiseerunud ehitusmaksumuse hindamisele. Hagejad on põhistanud kõiki hagi tagamiseks vajalikke eeldusi: hagi on lubatud ja õiguslikult perspektiivikas; hagejad on välja toonud ja põhistanud nõuet, mida soovitakse tagada; hagi tagamise avaldus sisaldas hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid; hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha; hagi tagamise abinõu ei ole selgelt liigselt koormav kostjale; hagejad on tasunud tagatise seaduses ettenähtud summas. Maakohus kontrollis hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi tagamise eeldusi ning leidis, et hagejad on neid nõuetekohaselt põhistanud. Hüpoteeki on loetud kohtupraktikas läbivalt kõige vähem koormavaks abinõuks.

6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
8.Kostja vaidlustab maakohtu hagi tagamise määrust täies ulatuses, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust tervikuna (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659). Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). Maakohus on nõuetekohaselt hinnanud, et hagiavaldus on formaalselt nõuetekohane, lubatav ja puuduvad alused lugeda hagi õiguslikult perspektiivituks. Ebaõige on kostja seisukoht, et lisaks õiguslikule perspektiivile tuleb hinnata ka hagi sisulist edulootust. Kohus ei lahenda hagi tagamise korras asja sisuliselt ega hinda tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades hagejate nõude suurust on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib vähemalt raskendada kohtotsuse täitmist. Ekslik on kostja seisukoht, et maakohus ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse hagi tagamiseks. Maakohus on välja toonud ja põhjalikult hinnanud mitmeid kostja majandusseisule viitavaid andmeid. Kostja ei ole määruskaebuses veenvalt põhistanud ega tõendanud (TsMS § 662 lg 2 p 2), et tema varalised võimalused on paremad kui tuvastas maakohus. Maakohus on põhjendatult ja poolte huve kaaludes leidnud, et kostja kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek ei piira kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja viidatud hüpoteetiline võimalus, et sama suure hagi tagamise taotluse saaksid esitada ka teiste kostja ehitatud majade omanikud ei ole konkreetse hagi tagamise taotluse lahendamisel asjakohane. Juhul kui kostja soovib teha hüpoteegiga koormatud kinnisasjadega tehinguid, mida hüpoteek takistaks, on kostjal võimalik tasuda kohtuliku hüpoteegi suurune rahasumma või esitada vastavas summas pangagarantii. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kostja soov, et kohus nõuaks hagejatelt rohkem kui 5% suuruse tagatise tasumist. Kostja ei ole hagi tagamise tõttu tekkivat suurt kahju veenvalt põhistanud. Samuti oleks kõrgema tagatise nõudmine füüsilistest isikutest hagejatele liigselt koormav. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on praegusel juhul oma lahendit hagi tagamise eelduste osas põhjendanud ega ole diskretsiooni piire ületanud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
9.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja