2-23-135853/15 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja -

1.Hageja on xxxx poolt asutatud äriühing ja hageja põhikiri on kinnitatud xxxx 22.06.2016 otsusega nr xxxx. Põhikirjast tulenevalt on hageja peamiseks tegevusalaks soojusenergia tootmine jaotamine ja müümine. Kostjale kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnistu (korteriomand) registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx. Hageja on xxxx linnaosa haldusterritooriumil soojusettevõtja ja hageja on seega osutanud soojusenergia müügiteenust korterelamu xxxx korteriomanikele, sh hagejale. Hageja teeb arvestusi korteriomanike vahel lähtudes korterelamu soojusarvesti näitudest igal perioodil (s.o üks kuu). Arvestuse põhiandmeteks on arvesti näidud, korteriomandite suurused ja soojusenergia maksumus. Korterelamus xxxx on seaduse (KrtS) alusel loodud korteriühistu (so xxxx korteriühistu; registrikood: xxxx). Korteriühistul puudub juhatus ning hageja osutab korteriomanikele ka tasuta abi remondi fondi ja hooldustasu raha kogunemisel. Hageja esitas xxxx korteriomanikele igakuised arved, kus on märgitud tasumisele kuuluvad summad, remondi fondi tasu, hooldustasu ja soojusenergia müügiteenuse eest. Kostja tasus remondi fonditasu ja hooldustasud, kuid soojusenergia eest kostja ei tasunud. Hageja on kostjale esitanud täielikud ja täpsed andmed soojusaresti näitudest ja tarbitud soojusenergia jaotumisest, kostja ei ole esitanud tõendeid, soojusarvesti näidud oleksid ebaõiged. Hageja selgitas, et kostjal puudub tarbijapaigaldis ning järelikult puudub ka võimalus ühendada tarbijapaigaldist võrguga KKütS nõuetele vastava liitumispunkti kaudu. Seetõttu ei saagi hageja sõlmida kostjaga liitumislepingut ega ka soojusenergia müügilepingut. Asjaolu, et elamu Xxxx tn x, Xxxx majandamiseks on asutatud korteriühistu, ei välista seda, et kommunaalettevõte esitab oma nõude otseselt korteriomanike vastu. Hageja ja Xxxx, Xxxx tn x korteriühistu vahel ei ole sõlmitud soojusenergia müügilepingut ja hagejal puudub nõudeõigus korteriühistu vastu. Hageja teenust kasutas kostja ja on saanud otseselt kasu. Kuna poolte vahel puudub leping, siis on hageja nõude õiguslikuks aluseks käsundita asjaajamine (VÕS § 3 p 4, § 1018 lg 1 p 2; vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-08) ja käsundita asjaajamise korral on tasu maksmist õigus hagejal nõuda tasu VÕS § 1023 lg 2 alusel (dtl 21-25; dtl 150; dtl 151).

3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on tõendanud, et tal on õigus vastavalt kaugkütteseadusele toota, jaotada ja müüa soojusenergiat. Selleks, et kostjat saaks pidada tarbijaks, kes saab soojust otse võrguettevõtjalt, on vajalik, et kostjale kuuluks keskkütteseaduse nõuetele vastav tarbijapaigaldis, mis on ühendatud hageja võrguga ja peavad olema individuaalsed mõõteriistad (KKütS § 15). Tarbijapaigaldis on korteriühistul või on võimalik, et hageja enda valduses ning liitumispunkt piki elamu perimeetrit. Korterelamu puhul on sidususisikuks korteriühistu (KKütS § 10 lg 11). Korteriomanik saab olla seotud isik, kui tema tarbijapaigaldis on võimalik võrku ühendada läbi nõuetele vastava liitumispunkti. Korteriomandi omanik ei saa eraldiseisvalt olla seotud isik tarbijapaigaldise puudumise tõttu KKütS tähenduses. Alates 01.01.2018 on KKütS § 10 lg 11 järgi korterelamu puhul tarbijaks vaid korteriühistu. Soojuse müügilepingu pooleks ja tarbijaks saab olla vaid korteriühistu ning korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 1). Seega tuleb asjas tuvastada, kes on soojuse müügilepingu pooleks, kas soojusenergia teenuse osutamine toimus lepingu või muul alusel. Kostja arvates oli soodustatud isikuks korteriühistu (st õigeks kostjaks on korteriühistu). Kostja on olnud korteri omanik alates 14.09.2022. Hageja varustas korteriühistut soojusega ilma soojuse müügilepinguta ja ei ole kasutanud õigust alates 01.01.2018 nõuda juhatuse asendusliikme määramist. Kostja hinnangul on võimatu kontrollida arvestite näitude õigsust ja nende tehnilise hoolduse õigsust ning vastavust normidele ja nõuetele. Hageja varjas kostja eest soojusarvesti näitu ega näidanud arvetel vastavat teavet. Hageja argumendid käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele on alusetud. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et väljaspool maja perimeetrit asuva tarbijapaigaldise liitumispunkti tarbis kostjale kuuluv konkreetne korteriomand nimetatud ajavahemikul tegelikult soojusenergiat. Kostja korter oli lahutatud hoone üldküttesüsteemist, mida haldab korteriühistu, aga mitte hageja. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, et Oru selles piirkonnas tegelikult soojust tarbiti. Kostja leidis, et kui hageja lähtub asjaolust, et kostja tarbis soojusenergiat müügilepinguta, siis peab hageja täitma KKütS § 16 lg 1 ja lg 3 sätestatut (tuleb näidata omavolilise soojustarbimisega seonduvad andmed). Lisaks märkis kostja, et korterite ja ruumide osa reaalpind on 1322,1 m2, so 169,85 m2 rohkem kui hageja arvestas. Kostja arvestuste kohaselt oleks teenuse kogumaksumus kogu perioodi (oktoober 2022 kuni aprill 2023) peale 461,25 eurot (dtl 91-93; dtl 96 ja dtl 97; dtl 189; dtl 190; dtl 191). Kohtuotsuse põhjendused

9.VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult (VÕS § 1023 lg 2). VÕS § 1023 lg 1 kohaselt tuleb käsundita asjaajamise korral hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest. Samuti peavad kulutused olema mõistlikult vajalikud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-08 märkinud, et käsundita asjaajamise korral ei vastuta korteriomanikud solidaarselt. Järelduvalt saab hageja nõuda kulutusi, mida ta on teinud kostja korterile. Seega on kostja tarbijana soojusenergiat tarbinud ning kostja on kohustatud selle eest tasuma ja hageja tasunõude saab kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel, kui käsundita asjaaja tasunõude. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 454,42 euro väljamõistmist. Hageja ja kostja on mõlemad ühtviisi kulutuste suuruse kindlakstegemisel (arvestamisel) õigesti lähtunud kõigi korteriomandite üldpinna suurusest, so 1322,10 m2 ja kostja korteri üldpindala suurusest 38,30 m2 ning soojusenergia maksumusest 68,616/MWh koos käibemaksuga. Soojusenergia koguse ja lõppsumma 454,42 euro (tabelis toodult periood: november 2022 kuni aprill 2023) osas vaidlust ei ole. Kostja ei ole hageja 15.02.2024 hagiavalduse täienduses toodud soojusenergia arvestusele, sh soojusenergia kogusele (dtl 195) vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue 454,42 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 454,42 eurot.

10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub 01.03.2024 menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista menetluskulud summas 628 eurot (sh riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 450 eurot, käibemaksuta, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 3 eurot). Hageja õigusabikulud koosnevad järgnevast: hagiavalduse koostamine 2 h x 100= 200 eurot (vt 05.10.2023 hagi p 3.8 on märgitud hagiavalduse koostamine 2 h x 100= 200 eurot, 01.03.2024 menetluskulude nimekirjas on kulu suurus, kuid toiming puudub); kostja vastusega tutvumine ja 23.11.2023 seisukoha koostamine, 1,5 h x 100= 150 eurot. Ajakulu 1 h, 100 eurot: 15.02.2024 nõude vähendamise avalduse koostamine 15 minutit, 01.03.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit. Kohus on seisukohal, et näidatud menetlustoimingute ajakuluks on 45 minutit, mitte 1 h (toiminguid 15 minuti ulatuses ei ole menetluskulude nimekirjas kajastatud), seega põhjendatud menetluskuluks on 75 eurot (45 min/60 x 100= 75 eurot). Kostja ei ole hageja menetluskuludele ega hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja õigusabiteenuse tunnitasu mõistlik, põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 603 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 3 eurot, õigusabikulud 425 eurot, käibemaksuta, mis koosnevad järgnevast: hagi koostamine 200 eurot, kostja vastusega tutvumine ja 23.11.2023 seisukoha koostamine 150 eurot, 15.02.2024 nõude vähendamise avalduse koostamine, 01.03.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 75 eurot).