lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-9156/23

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-9156/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1375
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu80116834(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-23-9156

Kohtuasi

KL avaldus Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu 24.04.2023 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

KL määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja KL (isikukood esindaja Tuulikki Laesson

xxxxxxxxxx),

lepinguline

Puudutatud isik Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu (registrikood 80116834), lepinguline esindaja Jelena Smorodina Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.02.2024 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu kanda. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
3.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:
3.1.Jätta rahuldamata KL avaldus Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu 24.04.2023 üldkoosoleku otsuse (päevakorra p 3) kehtetuks tunnistamiseks.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
3.2.Rahuldada KL avalduse alternatiivnõude ning tuvastada Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu 24.04.2023 üldkoosoleku otsuse (päevakorra p 3) tühisus, millega keelati Mai tn 18 Pärnu linnas asuva kortermaja katusele õhk-soojuspumpade paigaldamine.
3.3.Jätta menetluskulud Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu kanda.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu kanda.

2-23-9156 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.KL (avaldaja) esitas 26.06.2023 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus Pärnu linn, Mai tn 18 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 24.04.2023 üldkoosolekul vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistada või tuvastada otsuse tühisuse. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 09.02.2024 määrusega rahuldamata avalduse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, rahuldas alternatiivnõude üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et avaldaja nõude osalise rahuldamise tõttu on õiglane jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ja teha uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud korteriühistu kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt asus maakohus ekslikult seisukohale, et avaldus sai rahuldatud osaliselt, ning sellest juhindudes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulusid jaotades ületas maakohus diskretsiooni piire. Kui rahuldatakse põhi- või alternatiivnõue, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, olenemata avalduses esitatud nõuete järjekorrast. Kohtupraktikas on leitud, et kui korterühistu vastu esitatud avaldus rahuldatakse, tuleb korteriühistult välja mõista avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Mh on leitud ka seda, et kui puudutatud isik esitab põhjendamatuid vastuväiteid avaldusele, jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ka siinses asjas pidi avaldaja ümber lükkama puudutatud isiku poolt esitatud ebaõigeid ja tõendamata väiteid, mis suurendasid avaldaja menetluskulusid. Kuna maakohus rahuldas avalduse, on menetluskulud jäänud ebaõiglaselt menetlusosaliste endi kanda.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

2-23-9156 Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt jättis maakohus menetluskulud õigesti menetlusosaliste endi kanda, kuna rahuldas avaldaja avalduse osaliselt, st jättis rahuldamata vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude ning rahuldas otsuse tühisuse tuvastamise nõude. Kuna avaldaja esitas põhinõude ja alternatiivnõude, pidi kohus neid menetlema ja maakohus pidi määruses käsitlema nõudeid nende esitamise järjekorras, mistõttu on selline menetluskulude jaotus põhjendatud. Lisaks esitas avaldaja hulgaliselt põhjendamata väiteid, mida kohus pidi käsitlema ja millele puudutatud isik pidi vastama. Seetõttu on õiglane jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Menetluse edasine käik

6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue määruse, millega jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda.
8.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole kumbki pool maakohtu määrust vaidlustanud. Seda arvestades lähtub kolleegium sellest, et maakohus on avalduse rahuldanud, ega kontrolli selles osas maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Avalduse rahuldamise osas on maakohtu määrus jõustunud.
9.Ringkonnakohtu hinnangul väljus maakohus kaalumispiiridest ja lähtus ekslikest kaalutlustest, kui jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda.
9.1.Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse. Seejuures on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti, ning TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses ei ole selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kaalutlusotsustusse vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire (vt nt RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 20; RKTKm 07.10.2020, 2-1811359, p 14; RKTKo 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18).
9.2.Siinses asjas esitas avaldaja kohtule avalduse, milles palus korteriühistu otsuse tunnistada kehtetuks või tuvastada otsuse tühisuse. Seega on tegemist hagita asjaga, mida iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel ning kus kohus teeb lahendi ühe menetlusosalise kahjuks. Sellises kohtuasjas tuleb jätta menetluskulud üldjuhul selle menetlusosalise kanda, kelle kahjuks kohus lahendi teeb. Praeguses asjas rahuldas maakohus avalduse

2-23-9156 alternatiivnõude, st tegi lahendi puudutatud isiku kahjuks, mistõttu tulnuks maakohtul jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise aluse alusel puudutatud isiku kanda.

9.3.Asjaolu, et avaldaja esitas kohtule alternatiivsed nõuded, s.o taotles korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist või selle tühisuse tuvastamist, ei anna alust järeldada, et neist ühe rahuldamise korral oleks tegemist avalduse osalise rahuldamisega või osaliselt avaldaja kahjuks tehtud lahendiga. Riigikohus on leidnud, et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Olukorras, kus hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda. Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (vt RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391, p 27). Seega ei ole tähtsust sellel, kas avaldaja esitab kohtule otsuse tühisuse tuvastamise või selle kehtetuks tunnistamise nõude või alternatiivselt mõlemad nõuded. Kõigil juhtudel on avalduse eesmärk sama (s.o vabaneda ebaseaduslikust otsusest) ning sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel kohus avalduse rahuldab, on lahend tehtud igal juhul tehtud avaldaja kasuks.
10.Avaldaja ja puudutatud isiku vastastikused etteheited teineteisele menetluses asjakohatute väidete ja tõendite esitamise kohta ei anna siinsel juhul alust jaotada menetluskulusid eeltoodust erinevalt. Sellest, et avaldaja esitas kohtule alternatiivselt nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude ning kohus pidas põhjendatuks otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, ei saa järeldada, et menetluskulud oleks õiglane jätta põhjendamatute väidete ja tõendite esitamise tõttu poolte endi kanda, sest avaldaja tugines nii otsuse kehtetuks tunnistamise kui ka selle tühisuse tuvastamise nõuet esitades samadele elulistele asjaoludele ja tõenditele.
11.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
12.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
13.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja