lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-6426/48

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-6426/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1712
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2026-06-01
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-05-18
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-04-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-05-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-29
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 63 lg 1, 3Märke kandmine kinnistusraamatusseTsMS § 216 lg 4, 6Kolmanda isiku kaasamineTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 205 lg 2PooledTsMS § 371Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 377 lg 2Hagi tagamise alusTsMS § 378 lg 1Hagi tagamise abinõudTsMS § 381 lg 2Hagi tagamise avaldus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-6426/79Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.04.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Coop Pank AS10237832(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-6426

Tsiviilasi

Maia Ets hagi Reili Mere vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks Hagi tagamine

Tsiviilasja hind

149 812,15 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. mai 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Reili Mere määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): Reili Mere (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja (hageja): Maia Ets (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus Coop Pank AS (registrikood 10237832), lepingulised esindajad Margit Saar ja Maarika Ramp

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 23. mai 2024 määrus muutmata ja Reili Mere määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 460 lg 2Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohta
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

ASJAOLUD

1.Reili Mere (hageja) esitas 28. aprillil 2023 (täiendatud 13. juunil 2023) hagi Maia Etsi (kostja) vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja võla väljamõistmiseks. Hageja palus: -

-

-

tuvastada 15. märtsi 2022 korteriomandi isikliku kasutusõiguse koormamise, korteriomandi (registriossa nr XXXXXXX) kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tühisus või alternatiivselt tunnistada kehtetuks või lugeda hageja nendest taganenuks; tuvastada 31. märtsi 2022 ühishüpoteegi seadmise lepingu, kokkulepe järjekoha muutmiseks ning asjaõiguslepingu tühisus või alternatiivselt tunnistada tehingud kehtetuks; mõista kostjalt hageja kasuks välja 5261 eurot koos lisanduva viivisega alates hagi esitamisest kuni kohustuse tasumiseni; tuvastada kostja kohustus korteriomandi üleandmiseks ning asendada kostja vastavad nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtulahendiga; tuvastada kostja ning Coop Pank AS-i kohustus korteriomandi ühishüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja ning Coop Pank AS-i vastavad nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtulahendiga; kaasata menetlusse kolmanda isikuna Coop Pank AS.

2.Maakohus võttis 22. augusti 2023 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat ning kolmandat isikut (Coop Pank AS) hagile kirjalikult vastama (dtl 192).
3.Hageja esitas 22. mail 2024 hagi tagamise taotluse, milles palus kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX hageja kasuks eelmärge ja märkus kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale järgmiselt: „märkus: tsiviilasjas nr 2-23-6426 on Maia Ets esitanud hagiavalduse Reili Mere vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks“. Alternatiivselt kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kolmandasse jakku kinnisasja kasutamise keelumärge hageja kasuks. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kohtuvaidluse aluseks olev korteriomand XXXXXXXXXXXX kostja omandis. Kostja on keeldunud tühise või taganemisega lõppenud kinkelepingu alusel saadu tagastamisest ja omandi üleandmisest. Tänaseks on kostja küll teadlik käimasolevast kohtuvaidlusest, kuid see ei välista võimalust, et kohtumenetluse jooksul otsustab kostja korteriomandi võõrandada ning end varatuks muuta või kostja majanduslik seisukord halveneb sedavõrd, et korteriomand otsustatakse edasi müüa kolmandatele heausksetele ostjatele. Kinnisasja on võimalik kergesti võõrandada või kolmandale isikule kinkida, mistõttu ei saa välistada, et kostja otsib võimalusi kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt omandi üleandmisele suunatud nõuded on tagatavad eelkõige eelmärkega. Lisaks on kostja taotlenud kohtult menetluses riigi õigusabi, mille kohus on ka rahuldanud lähtudes kostja keerulisest majanduslikust seisukorrast. Creditinfo andmetel on kostjal kaks kehtivat maksehäiret ning kaks maksehäiret on tänaseks lõpetatud. Eelnev näitab, et kostja majandusliku

olukorra tõttu ei saa välistada kostja poolt korteriomandi XXXXXXXXXXXX võõrandamist enne kohtuotsuse jõustumist. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjal märkimisväärset sissetulekut ning arvestades käesolevas asjas vaidluseks oleva korteriomandi kuuluvust ja selle võimalikku võõrandamist majandusliku seisukorra parandamiseks on igal juhul põhjendatud hagi tagamise abinõu kohaldamine.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ning kandis kostjale kuuluvale kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasja, asukohaga X maakond, XXXXXXXX, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks eelmärke hageja poolt kostja vastu tsiviilasjas nr 2-23-6426 esitatud nõuete tagamiseks ning märkuse järgnevas sõnastuses: „tsiviilasjas nr 2-23-6426 on Maia Ets esitanud hagiavalduse Reili Mere vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks.“ Maakohus tuvastas, et hageja nõue on õiguslikult võimalik ja hagis toodu õigsust eeldades ei ole see ilmselgelt põhjendamatu (TsMS § 371 lg-d 1 ja 2, § 423 lg-d 1 ja 2 ning § 428). Hageja on põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 381 lg 2). Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hageja nõude vabatahtlikult täitmata jätmine tähendab, et kostja kavatseb tingimata vältida ka jõustunud kohtuotsuse täitmist. Samas leidis maakohus, et kinnistu võõrandamise korral muutub kohtuotsuse täitmine kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude osas oluliselt raskemaks ning välistatud ei ole ka selle võimatus heauskse omandamise tõttu. Seetõttu on hagi tagamine vajalik. Haginõuet arvestades on vajalik tagada kinnistu jäämine kostja omandisse kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Hagi tagamise abinõuks on TsMS § 378 lg 1 p 10 järgi ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. Kinnistusraamatusse võib kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (AÕS § 63 lg 1 p 1). Eelmärge ei takista aga erinevalt keelumärkest kannete tegemist kinnistusraamatusse (AÕS § 63 lg 3 teine lause). Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega. Eelmärke kandmine ei koorma kostjat ülemäära, kuid samas välistab eelmärkega vastuolus käsutused, tagades seeläbi hageja õigusi. Õigusvaidluse kohta märkuse kinnistusraamatusse sissekandmine on tulenevalt TsMS § 378 lg 1 p 10 hagi tagamise korras lubatud ja tagab, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega pidas maakohus vajalikuks kanda kinnistusraamatusse koos eelmärkega sisse märkus (AÕS § 63 lg 1 p 4). Maakohus asus seisukohale, et eelmärke ja märkuse kandmine kinnistusraamatusse hagi tagamise abinõudena on vaidluse asjaolusid arvestades asjakohased ja proportsionaalsed meetmed ega koorma kostjat ülemääraselt, mistõttu kohus rahuldab hageja taotluse. Kuna kohus rahuldab hageja peamise taotluse, ei käsitle kohus hageja alternatiivset taotlust seada kinnistule keelumärge.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu hagi tagamise määruse tühistada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus lähtus hagi tagamisel üksnes sellest, et hageja on esitanud kostja vastu hagi. Kostja on käitunud vastavalt kinkelepingule ja hageja soovidele. Kostja ei ole andnud põhjust hagi tagamiseks.

Kostja ei kavatse vältida kohtuotsuse täitmist ning maakohtu sellekohased järeldused on ennatlikud. Maakohus on eeldanud, et hagi rahuldatakse. Maakohus ei ole välja toonud asjaolusid, millest kohus järeldas, et kostja ei kavatse kohtulahendit täita. Hageja eestkostja esitatud asjaolud ei ole tõesed. Puudub alus arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostja ei ole hagejat kahjustanud ning hagi on põhjendamatu.

6.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on analüüsinud hagi tagamise vajalikkust ning taotluse põhistatust. Asjaolu, et kostja ei ole veel korteriomandit võõrandanud, ei tähenda, et kostja seda enne lõpplahendi jõustumist ei tee. Kostja seisukoht ja vastuväiteid hagiavaldusele on põhiasja esemeks, mida kohus arvestab hagiavalduse lahendamisel.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
9.Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles hagi tagamise taotlus rahuldati, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, millega hagi tagati (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659). Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused – esitatud hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
10.Hageja taotles hagi tagamist kinkelepingu tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks vastavate kostja tahteavalduste asendamise nõude osas. Hageja eesmärk on tagada, et juhul, kui hagi rahuldatakse, siis oleks eelviidatud nõude täitmine võimalik. Kuivõrd tegemist ei ole rahalise nõudega, kohaldub TsMS § 377 lg 2.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt hinnanud hagiavalduse õiguslikku perspektiivi. Maakohus on jõudnud põhjendatud seisukohale, et hagiavaldus on nõuetekohane, lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Kostja määruskaebuses toodud väiteid ei anna alust pidada hagi ilmselgelt perspektiivituks. Maakohus ei ole võtnud seisukohta asja sisulise lahendamise osas, vaid üksnes hinnanud, kas hageja väidete õigsust eeldades, on hagi vähemalt õiguslikult võimalik rahuldada.

Kostja määruskaebuses toodud väited eeldavad hagile sisulise hinnangu andmist. Kohus ei lahenda hagi tagamise korras asja sisuliselt ega hinda tõendeid.

12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult ja poolte huve kaaludes leidnud, eelmärge ja märkus on proportsionaalsed hagi tagamise abinõud ega kahjusta kostja huve ebamõistlikult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesolevas asjas oma diskretsiooni piire ületanud.
13.Ringkonnakohus juhib maakohtu ja hageja tähelepanu, et maakohus on ekslikult viidanud Coop Pank AS-ile kui kolmandale isikule. Maakohus ei ole teinud kolmanda isiku kaasamise kohta otsustust, kuigi istungisekretäri allkirjaga menetlusse võtmise määruses on Coop Pank AS märgitud menetlusosaliseks. Lisaks ei nähtu hageja taotlusest ega maakohtu määrustest, kumma poole pool on kolmas isik kaasatud (TsMS § 216 lg 4 teine lause). Eelnevast järeldub, et maakohus ei ole Coop Pank AS-i kolmanda isikuna menetlusse kaasanud (TsMS 213 lg 1 ja § 216 lg 4). Kolmanda isiku kaasamise määrus on kaevatav määrus ning seda ei saa otsustada kohtuametnik (TsMS § 216 lg 6 ja § 221 lg 3). Hageja on esitanud hagiavalduses Coop Pank AS-i vastu tahteavalduste asendamise nõude. Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud (TsMS § 205 lg 2). Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamine oleks põhjendatud nt juhul, kui hagejal tekiks tulevikus tema vastu nõue sõltuvalt käesoleva asja tulemusest. Samas nähtub hagiavaldusest, et hagejal on juba praegu Coop Pank AS-i vastu nõue. Maakohtul tuleb pooltele menetluslikku olukorda selgitada ning lahendada Coop Pank AS-i menetlusse kaasamine õiges menetluslikus positsioonis.
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja