Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024. a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-145688
Kohtuasi
AB "Lietuvos draudimas" hagiavaldus X (X) vastu raha tasumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): AB "Lietuvos draudimas" (välisriigi registrikood 110051834, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja AL Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-23-145688
AB "Lietuvos draudimas" (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud asjas Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu põhinõude 2021,34 euro, viivise 18,62 euro ja põhinõudelt seadusjärgses määras arvestatava edasiulatuva viivise saamiseks.
2-23-145688 isik. Sõiduauto VOLVO V40 registreerimismärgiga XXXXXX kindlustamiseks oli sõlmitud hagejaga liikluskindlustusleping ja poliisi kehtivuse lõpp oli 15.06.2023. Kohus tuvastas, et 15.08.2023 seisuga oli kindlustuslepingu lõppemisest möödunud vähem kui 12 kuud. LKindlS § 3 lg 2 järgi ei tohtinud sõiduautot VOLVO V40 registreerimismärgiga XXXXXX alates 16.06.2023 liikluses kasutada, kuna liikluskindlustus lõppes 15.06.2023 ja pärast liikluskindlustuslepingu sõlmimist uut liikluskindlustuslepingut ei sõlmitud. Sõiduautot VOLVO V40 ei tohtinud liikluses kasutada ka 15.08.2023.
2-23-145688
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetlusega TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Kaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust. Maakohus kohaldas õigesti kehtiva LKindlS §-s 55 ja § 7 lg-s 1 sätestatut. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Normi kohaldamine ei eelda, et sõidukiga pidi liikluses osalema sõiduki omanik, kes oli süüdi liiklusõnnetuses.
2-23-145688 Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363 p 15). Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti menetluskulud kostja kanda. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.