2-23-142517/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank

1.Elisa Eesti AS esitas 18.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 360,92 euro saamiseks. Kohus tegi 20.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 04.01.2024 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.01.2024 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu ja teatama kohtule kostja elukoha- ja kontaktandmed. 26.01.2024 esitas hageja kohtule hagiavalduse ja tasus täiendavalt riigilõivu. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS (end. Starman AS) ja kostja J L vahel 16.07.2019 seadmete rendi- ja/või müügilepingu ning kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ja nende alusel renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingute alusel kohustus kostja tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja üüritasu hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete kõrvaldamise eest. Kostja lepingut kohaselt ei täitnud, millest tulenevalt on kostjal hageja ees võlgnevus jooksvate teenusarvete ja renditud seadmete eest. Lepingutest tulenev võlgnevus on kokku teenuse osutamise ja rendi eest 154,42 eurot, kahjuhüvitis kostjale renditud seadmete eest, mida kostja ei tagastanud hagejale lepingus ettenähtud tähtaja jooksul 117 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 176,83 eurot (seisuga 24.01.2024) ning millele lisandub sissenõudmistasu summas 29 eurot. Hageja taotleb mõista kostjalt välja viivised alates 25.01.2024 kuni põhinõude 271,42 (154,42+117) euro täieliku rahuldamiseni, lepingus kokku lepitud määras 0,05% päevas põhinõudelt. Lisaks palub hageja kostjalt J L’lt välja mõista hageja kantud menetluskulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.