2-23-133676/11 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hagiavalduses taotles hageja kostjalt leppetrahvi ja sissenõudekulu väljamõistmist, sest kostja oli Transpordiameti avaliku teabe alusel sõiduki numbrimärgiga XXX (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 28.03.2022, mistõttu oli hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Sõidukit pargiti 28.03.2022 EP opereeritavale parkimisalale Lidl Rannamõisa tee X (EP232, 1645) Tallinn. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude number 1482 8032 2151 6126, maksetähtajaga 11.04.2022, võlgnevuse summa 15 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt 26.04.2022 Omniva vahendusel lihtkirjaga nr RL058161151EE meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Sissenõudmiskuludesse 15 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 30 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu. Kostja vastuväidete kokkuvõte

8.VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sissenõudmiskuludesse 15 eurot, on hageja hagiavaldusest nähtuvalt arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Vastavate päringute tegemist tõendavad asja juurde lisatud päringute vastused. Koopiaga saadetud nõudekirjast ja väljavõttega Omnivast on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saatis hageja kohtueelselt 26.04.2022 Omniva vahendusel lihtkirjaga nr RL058161151EE meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx PostiS § 29 jj alusel loetakse postisaadetis kättetoimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud postkontoris, väljastatud isiklikult või postkasti kaudu. PostiS § 30 lg 3 kohaselt postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral tagastatakse postisaadetis saatjale. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada kirja saatmist posti teel. Riigikohus selgitab (3-2-1-156-05, p 10), et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Seega on hageja teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskiri toimetada kostjale kätte ning saadetud lihtkirja saab lugeda kostjale kättetoimetatuks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud leppetrahvil märgitud aja jooksul, järelikult on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 15 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu 15 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamisele.