Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-23-146953/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-23-146953/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.05.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1834

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus

Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26

Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Vastuskiri andmesubjekti päringule

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine TsMS § 405 lg 1Lihtmenetlus TsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine VÕS § 4034 lg 6, 7 TsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul TsMS § 232

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-23-146953/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.04.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee

2-23-143863/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.01.2025 2-22-6662/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.09.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Imbi Sidok-Toomsalu, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-23-146953

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi X vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OK Incure OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2268,66 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja AV Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OK Incure OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 22.04.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Xl ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-23-146953 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Tõendite hindamine

TsMS § 442 lg 8Otsuse sisu

TsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 21.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1298,77 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu lõpetas kohus 06.12.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 27.12.2023 oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1054,37 eurot, intressi 117,42 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 102,43 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 17.01.2023 laenulepingu nr 2102280692 laenusummaga 370,60 eurot, intressimääraga 18,42% aastas ja krediidi kulukuse määraga 45,85 % aastas. Kuna kostja ei täitnud laenulepingut nr 2102280692, sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 15.02.2023 laenulepingu nr 2102292659 (laenuleping) laenusummaga 1083,96 eurot, millega kostja refinantseeris laenulepingust nr 2102280692 tulenevad kohustused. Laenulepingu kohaselt oli intressi määr 37,43% aastas ja krediidi kulukuse määr 45,89% aastas. Kuna kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles esialgne võlausaldaja laenulepingu 04.08.2023 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited

3.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4.Harju Maakohus jättis 22.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.

4.1.Maakohus tuvastas esialgse võlausaldaja ja kostja vahel lepingute sõlmimise, laenusumma väljamaksmise, laenulepingu ülesütlemise ja laenulepingust tulenevate esialgse võlausaldaja nõuete loovutamise hagejale.

4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Kohus selgitas 09.01.2024 hagejale, et tal on kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et esialgne laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

2-23-146953

4.3.Hageja esitas 22.01.2024 kohtule andmebaasi kuvatõmmise Maksu- ja Tolliameti päringu kohta, märkides, et kostja krediidivõimelisust hinnati Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel. Samuti esitas hageja andmebaasi kuvatõmmise kostja enda esitatud andmete (sissetulekud, kohustused), limiidi arvutuse ja taustakontrolli kohta. Täiendavaid selgitusi hageja kohtule ei esitanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et esialgne laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud. Muude esitatud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kontrollida ega veenduda, et esitatud andmed on kogutud kostja pangakonto põhjal. Hageja ei ole seega tõendanud, et esialgne laenuandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Esialgne laenuandja ei veendunud kostja krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

4.4.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale VÕS § 4034 lg-st 7 lähtudes 09.01.2024 võimaluse nõue ümber arvestada, kuid hageja ei esitanud ümberarvestust. Seetõttu ei ole hageja nõue ka selge.

4.5.Kuna esialgne laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et tagasimaksed oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti määratud ja need kostjale teatavaks tehtud, ei saa maakohus hageja nõuet hagis esile toodud asjaolusid arvestades ka osaliselt rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Apellatsioonkaebus

5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

5.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas hageja maakohtule hagi ja avalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles tõi esile kõik selgitused, asjaolud ja tõendid. Hagile lisatud dokumendis (hagi lisa 4) olid märgitud kostjat puudutavad failid (sh kostja pangakonto väljavõte), mille hageja esitab masinloetavas formaadis apellatsioonkaebuse lisana.

5.2.Hageja esitas maakohtule põhjaliku selgituse, kuidas esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust Maksu- ja Tolliameti ning kostja esitatud andmete alusel. Samuti kontrollis esialgne võlausaldaja kostja tausta, väljaannet Ametlikud Teadaanded, LexisNexis infot, konto väljavõtteid, Krediidiinfot, rahvastikuregistri andmeid, mõistlikku laenukoormust ja kostja põhisumma limiiti.

5.3.Maakohus leidis esitatud tõendite alusel põhjendamatult, et esialgne võlausaldaja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti leidis maakohus ekslikult, et tõendist ei nähtu analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta. Tõendist nähtub, et määratud on väärtustena koefitsient ning puhver ja võimalik limiit.

2-23-146953

5.4.Hagejale on arusaamatu, miks hagejal tuli esitada nõude ümberarvestus. Hageja on oma nõude esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 1054,37 eurot, intressi 117,42 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 102,43 eurot. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (TsMS II komm (2017), § 405, p 3.2).

8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

9.Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 8).

10.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).

11.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.

11.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et esialgne võlausaldaja kogus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajaliku teabe ja hindas kostja krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1

2-23-146953 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei toonud maakohtu menetluses esile, et esialgne võlausaldaja küsis kostjalt pangakonto väljavõtet ega esitanud asjaomaseid tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõtet. Hagimenetluses saab kohus lahendi tegemisel tugineda üksnes asjaoludele, mida pooled on menetluse käigus välja toonud. Vastutus asja lahendamiseks vajalike asjaolude esiletoomise ja tõendamise eest lasub hagimenetluses pooltel endil. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17, kolmas lõik).

11.2.Maakohus selgitas 09.01.2024 määruses hagejale põhjalikult, millised asjaolud tuleb hagejal esile tuua ja tõendada. Sealhulgas selgitas maakohus hagejale, et tal tuleb esile tuua, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034), ning et võlgnevuse kujunemise põhjendamiseks tuleb välja tuua selged asjaolud ja arvutused, sh on vajalik välja tuua, mis päeval ja mis summas kostjalt makse laekus ja mille katteks see arvestati. Samuti selgitas maakohus, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, tuleks lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Eelnevast tulenevalt andis maakohus hagejale võimaluse tuua esile asjaolud ja esitada tõendid, kuid hageja ei teinud seda.

11.3.Nõue, et krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema, tuleneb VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest.

12.Uusi tõendeid ei ole hageja apellatsioonkaebusele lisanud, kuigi viitab neile apellatsioonkaebuses. Sellele vaatamata selgitab ringkonnakohus, et masinloetavas formaadis pangakonto väljavõte ei ole tõendiks, mis vastaks TsMS § 232 lg-le 1. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. Vastavalt TsMS §-le 274 esitatakse elektrooniline dokument kohtule sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis.

13.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.

14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

15.Hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus hagejalt riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

2-23-146953 teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja