Kohtulahendid Õigusaktid Kohtud Valdkonnad MCP

Kohtulahendid Õigusaktid Kohtud Valdkonnad MCP

lahend.eeKohtud Valdkonnad Riigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kohtulahendid/2-23-1284/60

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-23-1284/60
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.01.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2528

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-07-03

Re: Uus tellimus - EstateGuru

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2024-01-09

Uus tellimus - EstateGuru

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2023-08-25

Re: Uus tellimus - EstateGuru

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2021-12-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 422 lg 1, 2, 3Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks VÕS § 113 lg 1Viivis TsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamine TsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine TsMS § 409 lg 1Hageja puudumine kohtuistungilt

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Estateguru OÜ12558919(Kostja)Salininkatu 3 OÜ16207795(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-23-1284

Kohtuasi

Salininkatu 3 OÜ hagi kahjuhüvitise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Salininkatu 3 OÜ määruskaebus Estateguru OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja/vastustaja): Salininkatu 3 OÜ (registrikood 16207795), seaduslik esindaja EK

Estateguru

OÜ

vastu

Kostja (vastustaja/määruskaebuse esitaja): Estateguru OÜ (registrikood 12558919), lepingulised esindajad vandeadvokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Silvia Urgas Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

2.Salininkatu 3 OÜ määruskaebus rahuldada.

3.Estateguru OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 427).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus

20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

TsMS § 412 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise piirangud ja menetluse taastamine

TsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale

TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

1.Salininkatu 3 OÜ (hageja) esitas 24.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Estateguru OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes, mille kohus võttis 21.02.2023 määrusega menetlusse.

2-23-1284

2.Kohus määras eelistungi ajaks 14.02.2024. Vahetult enne eelistungit esitas hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson kohtule taotluse, milles palus istungi edasi lükata seoses esindaja haigestumisega. Kostja esindaja taotlusele vastu ei vaielnud ning kohus rahuldas hageja esindaja taotluse ja lükkas istungi edasi.

3.Kohus määras uueks eelistungi ajaks 06.03.2024 kell 13:00. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson teatas 23.02.2024 kohtule oma esindusõiguse lõppemisest. Hageja seaduslik esindaja EK märkis oma 05.03.2024 menetlusdokumendis, et ta on haigestunud nädalavahetusel Covidisse ega saa eelistungil osaleda. Hageja taotles istungi edasilükkamist. Kohus rahuldas hageja taotluse.

4.Kohus määras uueks istungi ajaks 22.05.2024 kell 13:00. Hageja seaduslik esindaja EK sai kohtukutse kätte kättetoimetamisportaali kaudu 20.03.2024. Hageja seaduslik esindaja EK taotles 21.05.2024 uuesti eelistungi edasilükkamist seoses haigestumisega. Kohus jättis oma 22.05.2024 e-kirjaga (so määrus) pooltele hageja istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et kohus istungit edasi ei lükka, tegu on teistkordse taotlusega ning esitamata on TsMS § 422 nõuetele vastav tõend, haigusleht ei ole piisav.

5.22.05.2024 eelistungile ühtegi hageja esindajat ei ilmunud. Kostja esindaja märkis istungil, et kostja eelistab hagi läbivaatamata jätmist ning palus menetluskulude esitamiseks tähtaega. Kohus märkis, et peab võimalikuks kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldada ja andis kostjale aega esitada menetluskulude taotlus hiljemalt 23.05.2024. Kohus määras eelistungil, et kohtulahend tehakse pooltele teatavaks 28.05.2024.

6.Kohus jättis 28.05.2024 määrusega hagiavalduse läbi vaatamata ning määras rahaliselt kindlaks menetluskulud. Pooled esitasid kohtumäärusele määruskaebused. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.09.2024 määrusega Harju Maakohtu 28.05.2024 määruse tervikuna ja saatis asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

7.Kohus määras uueks eelistungi ajaks 13.11.2024 kell 10:00. Määratud eelistungile taas ühtegi hageja esindajat ei ilmunud. Vahetult enne istungit (kell 09:34) edastas hageja seaduslik esindaja kohtu üldisele menetlusposti aadressile e-kirja teatades, et ta on taas haigestunud, millest tulenevalt ei ole tal võimalik 13.11.2024 istungil osaleda. Hageja taotles istungi edasilükkamist. Kostja taotles 13.11.2024 istungil hagi läbivaatamata jätmist. Kohus küsis kostjalt menetluskulude nimekirja ning määras, et kohus teeb hagi läbi vaatamata jätmise määruse teatavaks hiljemalt 19.11.2024. Kohus märkis oma 13.11.2024 e-kirjas hagejale, et tõendamata on mõjuva põhjuse olemasolu, ning kohus teeb asja läbivaatamata jätmise määruse teatavaks hiljemalt 19.11.2024. Hageja esindaja esitas 18.11.2024 oma haiguse tõendamiseks töövõimetuslehe. Maakohtu määrus ja põhjendused

8.Harju Maakohus jättis 19.11.2024 määrusega hagi läbi vaatamata, mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 9304,90 eurot ja viivise protsendina menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus tugines TsMS § 409 lg 1 p-le 1, mis sätestab et, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata ja TsMS § 422 lg-le 1, mille kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või

2-23-1284 kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

10.Hageja seaduslik esindaja EK sai 13.11.2024 toimunud eelistungi kohtukutse kätte kättetoimetamisportaali kaudu 13.10.2024, ent 13.11.2024 eelistungile taas ühtegi hageja esindajat ei ilmunud. Kostja palus eelistungil jätta hagi läbi vaatamata. Kohus määras eelistungil, et hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb teha pooltele teatavaks hiljemalt 19.11.2024.

11.Kohus leidis, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud läbivaatamata jätmist takistavaid asjaolusid. Hageja esindaja ei ole taaskord esitanud kohtule nõuetekohast tõendit, millest oleks võimalik veenvalt järeldada, et hageja esindajal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 lg 1 kohaselt. Hageja esitatud töövõimetuslehest pole võimalik eelnevat järeldada. Seejuures on menetluses tegemist juba neljanda korraga, kui hageja esindaja teatab vahetult enne istungit, et hageja esindajal pole võimalik istungil osaleda seoses haigestumisega ning hageja esindaja pidi tulenevalt varasemast hagi läbivaatamata jätmisest olema vähemasti seekord teadlik, et töövõimetuslehe väljavõte ei ole mõjuva põhjuse tõendamiseks piisav tõend.

12.Hageja seaduslik esindaja ei saa enam tugineda oma varasemas määruskaebuses esitatud väitele, et hageja ei teadnud, et ta peaks just TsMS § 422 nõuetele vastava tõendi esitama. Kohus leiab, et hageja on asunud põhjendamatult ja süstemaatiliselt menetlust venitama ega teosta menetlusõigusi heauskselt. Eelnevale viitab muu hulgas asjaolu, et hageja seadusliku esindaja viimane töövõimetusleht avati juba 11.11.2024, ent hageja seaduslik esindaja teavitas alles 13.11.2024 kell 09:34 (so vahetult enne istungit) kohut kohtu üldise menetlusposti eposti aadressi kaudu hageja esindaja järjekordsest väidetavast haigestumisest. Eelneva tõttu ei jõudnud hageja 13.11.2024 menetlusdokument enne istungit asja lahendava kohtunikuni.

13.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohus pidas kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 9304,90 eurot. Maakohus mõistis nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja koos viivisega menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja Estateguru OÜ määruskaebus

14.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada resolutsiooni p 2 osas, milles sellega jäeti hagejalt osaliselt välja mõistmata kostja menetluskulud summas 19 387,57 eurot (käibemaksuga) ning teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 28 692,47 eurot (käibemaksuga).

15.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel osaliselt ületanud diskretsioonipiire ning rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Tunnitasumäär 200 eurot on põhjendatud ja kohtupraktikas aktsepteeritud. Maakohus on ületanud diskretsioonipiire, leides, et 2023. ja 2024. aastal oli tunnihind 200 eurot põhjendamatult kõrge, sealjuures arvestamata seda, et osa teenust on kostjale osutatud oluliselt madalama tunnihinnaga ning et kohtupraktikas on tunnustatud ka kõrgemat tunnihinda, sealjuures ka asjades, mis ei olnud tavapärasest oluliselt keerukamad. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, mh vajadust koguda tõendeid Soomest, oli kahe esindaja kasutamine põhjendatud. Mitme esindaja kasutamine ei ole kaasa toonud dubleerivaid tegevusi. Maakohus ei ole välja toonud, millised tegevused on väidetavalt

2-23-1284 teostatud samaaegselt ja dubleerivalt. Maakohus on alusetult pidanud osasid kostja lepinguliste esindajate toiminguid põhjendamatuks ning on ebaõigesti ajakulu vähendanud. Hageja Salininkatu 3 OÜ määruskaebus

16.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.

17.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagi läbi vaatamata jätmine õigusvastane.

18.Vahetult enne kohtu 14.02.2024 eelistungit esitas hageja toonane lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson kohtule taotluse, milles palus istungi edasi lükata seoses esindaja haigestumisega. E-toimiku dokumendist nr 33 nähtub, et vandeadvokaat Enno Heringson esitas kohtule Tervisekassa töövõimetuslehe väljavõtte. Kostja esindaja taotlusele vastu ei vaielnud ning kohus rahuldas hageja esindaja taotluse ja lükkas istungi edasi.

19.Kohus määras uueks eelistungi ajaks 06.03.2024 kell 13:00. Hageja taotles 06.03.2024 istungi edasilükkamist. E-toimiku dokumendist nr 30 nähtub, et hageja seaduslik esindaja EK esitas kohtule pdf väljavõtte haiguslehe vaatamisest – isegi mitte Tervisekassa töövõimetuslehe väljavõttest. Samas kohus rahuldas mistahes pretensioonide või lisaküsimusteta hageja taotluse ja määras uueks istungi ajaks 13.11.2024 kell 10:00.

20.Kahjuks haigestus hageja seaduslik esindaja EK taaskord ning pidi uuesti 11.11.2024 taotlema 13.11.2024 eelistungi edasilükkamist seoses haigestumisega. E-toimiku dokumendist nr 33 (number on topelt) nähtub, et hageja seaduslik esindaja EK esitas kohtule Tervisekassa töövõimetuslehe väljavõtte. Ehk siis täpselt samaväärse dokumendi, mille esitas vandeadvokaat Enno Heringson varasemalt. Samuti sai saadetud 13.11.2024 kell 13:36 töövõimetusleht. Kohus jättis oma 22.05.2024 e-kirjaga (so määrus) pooltele hageja istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et esitamata on TsMS § 422 nõuetele vastav tõend. See oli üllatuslik, kun selline haigusleht oli olnud piisav vandeadvokaat Enno Heringsoni istungi edasilükkamise taotluse esitamisel.

21.EK ei ole jurist ega tea, et ta peaks just TsMS § 422 nõuetele vastava tõendi esitama. Antud juhul tutvununa TsMS § 422 ja selle alusel kehtestatud Tervise- ja tööministri 26.01.2016 määrusega nr 5, jääb hageja esindajale arusaamatuks, miks Tervisekassa töövõimetuslehe väljavõte ei peaks vastama TsMS § 422 lg 2 nõutele, mis sätestab, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelviidatud määruse § 1 lg 2 sätestab, et tõendina käsitletakse käesoleva määruse tähenduses väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.

22.Töövõimetuslehe väljavõte on väljavõte muust terviseseisundit kirjeldavast asjakohasest dokumendist. Ainus moment, mille EK on tagantjärele tuvastanud, on eelviidatud tõendi mittevastus määruse nr 5 lg 2 lg 1, mis sätestab, et tõendi väljaandmise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil ja hambaarstil, kes osutab isikule tervishoiuteenust. Praegusel juhul väljastas tõendi EK perearsti juures töötav pereõde.

2-23-1284 Samas kui see olnuks puudus, pidanuks kohus juhtima sellele konkreetselt tähelepanu ja andma tähtaja nõuetekohase dokumendi esitamiseks. Eriti arvestades kui raske tagajärje so menetluse lõpetamise selline kohtu kergekäelisus kaasa tõi. Sealjuures, ka vandeadvokaat Enno Heringsoni esitatud Tervisekassa töövõimetuslehe on välja andnud pereõde ja sellele dokumendile polnud kohtul mingeid vastuväiteid.

23.Kui kohus leidis, et taotlus istungi edasilükkamiseks oli puudustega, siis tulnuks anda hageja esindajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu poolt oli vastutustundetu nõuda, et nakatunud EK peaks ilmuma istungile ning sealjuures olema haigusest hoolimata võimeline hageja huve esindama.

24.Antud juhul on kohus käitunud kergekäeliselt ja TsMS § 3401 lg-st 1 tulenevaid kohustusi täitmata, samuti vastuolus oma varasema käitumisega. Selliste rikkumiste tagajärg on hageja jaoks oluline, kuna lõpetab menetluse käesolevas asjas, mille osas on mõlemad pooled juba kulu kandnud. Kusjuures hagejal on küll võimalus uuesti kostja vastu kohtusse pöörduda, kuid peab talle enne hüvitama käesoleva menetlusega seonduvad kulud, mida ta järgnevas menetluses enam tagasi ei saa.

25.Kuivõrd hagi läbivaatamata jätmine oli õigusvastane, siis oli õigusvastane ka menetluskulude kindlaks määramine. Samas vaidlustab hageja menetluskulude suuruse ka iseseisvalt ja palub väljamõistetud summat vähendada. Kui hagi läbivaatamata jätmine peaks jõustuma, siis kostja põhjendatud kulu oleks ühele esindajale so asjaolusid arvestades Martti Peetsalule, kes oli asjaoludega juba läbi teise tsiviilasja kursis. Põhjendatud ajakuluks on ülaltoodut arvestades 16 tundi ja 40 minutit. Menetluse edasine käik

26.Hageja kostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

27.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esindajate tegevus on tinginud istungite korduva edasilükkumise. Hageja esindaja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist. Hageja pidi olema teadlik töövõimetuslehe väljavõtte ebapiisavusest. Hageja ei ole istungi edasilükkamise taotlust esitanud viivitamatult. Hageja vastuväited menetluskuludele on alusetud.

28.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud hageja määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Hageja määruskaebus rahuldatakse. Kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.

30.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on tegemist teistkordse hagi läbi vaatamata jätmisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on seda teinud ennatlikult ja ka seekord ekslikult järeldanud, et puuduvad TsMS § 412 lg-s 1 sätestatud piirangud hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel.

2-23-1284

31.TsMS § 409 lg 1 p 1 sätestab, et kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Samas sätestab TsMS § 412 lg 1 p 3, et kohus ei jäta kohus läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. TsMS § 422 lg-st 1 tulenevalt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks mh poole ootamatu haigestumine, mida tuleb TsMS § 422 lg-s 2 ettenähtud tõendi esitamisega põhistada. TsMS § 422 lg 3 kohaselt ei välista lg-s 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega.

32.Vaidlustatud määrusest ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud tsiviilasja menetlev kohtunik 13.11.2024 toimunud istungil teadlik hageja seadusliku esindaja poolt 13.11.2024 esitatud kohtuistungi edasilükkamise taotlusest. Seega on iseenesest arusaadav see, kui kohus kostja taotlust arvesse võttes pidas võimalikuks hagi läbi vaatamata jätmist (dtl 794-795). Samas on hageja seadusliku esindaja 13.11.2024 taotlus siiski kohtusse jõudnud 13.11.2024 ja asja menetlev kohtunik on sellest samal päeval ka teada saanud. Taotlusest nähtuvalt on hageja palunud istungi edasi lükata seadusliku esindaja haigestumise tõttu ning märkinud, et lisab töövõimetuslehe väljavõtte. Kohus on sellele vastuseks saatnud hagejale 13.11.2024 järgmise sisuga e-kirja: tõendamata on mõjuva põhjuse olemasolu, ning kohus teeb asja läbivaatamata jätmise määruse teatavaks hiljemalt 19.11.2024 (dtl 799), mille peale on hageja 18.11.2024 esitanud kohtule tõendina töövõimetuslehe väljavõtte (dtl 805). Kohus on teinud seejärel teinud vaidlustatud määruse.

33.Ringkonnakohus osundas 16.09.2024 määruses, et olukorras, kus kohus leiab, et menetlusosalise esitatud tõend tema tervisliku seisundi kohta ei vasta nõuetele ja on puudulik, tuleb kohtul seda menetlusosalisele selgitada ning teha talle ettepanek nõuetekohase tõendi esitamiseks (RKHKm 18.04.2011, 3-3-1-18-11, p 14). Ringkonnakohus märkis, et kuigi maakohus selgitas hagejale saadetud kirjas istungipäeva hommikul, et ei lükka istungit edasi ning haigusleht ei ole TsMS § 422 nõuetele vastav tõend, ei teinud maakohus hagejale ettepanekut esitada nõuetekohane tõend ega andnud selleks mõistlikku tähtaega. Ringkonnakohus lisas, et kuna TsMS § 422 lg 3 annab kohtule võimaluse arvestada menetlusosalise haigusega ka muude tõendite põhjal ning varasemalt oli kohus kahel korral töövõimetuslehe väljavõtet aktsepteerinud, ei pidanud hageja seaduslik esindaja teadma, et kohus sel korral väljavõtet piisavaks tõendiks ei pea. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde.

34.Eeltoodule tuginedes ja arvestades seda, et hageja 13.11.2024 taotlus on esitatud ilmselgete puudustega, sh puudub sellel väidetud lisa, on ringkonnakohus seisukohal, et olukorras kus hageja esitas 13.11.2024 taotluse ja 18.11.2024 tõendina töövõimetuslehe väljavõtte, tulnuks kohtul määrata hagejale TsMS 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, teha ettepanek nõuetekohase tõendi esitamiseks, vajadusel selgitades, mis peab sellelt nähtuma, ja määrata selleks mõistlik aeg. Seda olenemata sellest, et varasemast hagi läbivaatamata jätmisest tulenevalt pidi olema hageja seaduslik esindaja teadlik, et töövõimetuslehe väljavõte ei ole mõjuva põhjuse tõendamiseks piisav tõend.

35.Kuna maakohus on jätnud hagi ennatlikult läbi vaatamata, tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse tervikuna, sh ka menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Toodust ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus vastata kostja määruskaebuse väidetele seonduvalt menetluskulude kindlaksmääramisega. Kuna vaidlustatud määrus kuulub tühistamisele muul põhjusel, kuulub kostja määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

2-23-1284 Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

36.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

37.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja