E.S. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: E.S. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx; epost: xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Andrus Post (epost [email protected]) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected]
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E.S. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja E.S. (ik xxxxxxxxxxx) pankrot 17. mai 2024 kell 13.00 ja algatada E.S. kohustustest vabastamise menetlus
3.Nimetada E.S. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post [email protected] pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 03.06.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata E.S. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.06.2024 kell 9.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb soovi korral võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.
5.Kohustada võlgniku E.S.a (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta 05.06.2024 kell 9.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab E.S. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 17. maiks, esimene aruanne esitada 17. mai 2025. a.
2-24-5440
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.E.S. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Jätta menetluskulud võlgniku E.S. kanda.
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 357,50 eurot, so kokku 1982,50 eurot ning mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto XXXXXXXXXXX SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.
14.Võlgnik E.S. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
15.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
16.Määrus edastada kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks registri osa nr 718005 juurde (PankrS § 40 lg 1) Edasikaebamise kord
2 (7)
2-24-5440 Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.S. (avaldaja, võlgnik) esitas 05.04.2024 (võlgniku poolt allkirjastatult 10.04.2024) Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub algatada võlgade ümberkujundamise menetluse.
1.1.Avalduse kohaselt on E.S. vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Esitatud varanimekirja kohaselt on võlgniku varaks korteriomand, asukohaga Xxxxxxxxxxx, Pärnu linn (registriosa 718005, hinnanguline väärtus 80 000 eurot), kohustused kümne võlausaldaja ees (Holm Bank AS, OK Incure OÜ, Aktiva Finance Group OÜ, Bondora AS, Rannar Liitmaa, Rocki Albert, Forask Mark OÜ, AS SEB Liising ja TF Bank AB) on kogusummas vähemalt 21 958,95 eurot.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et esimese kiirlaenu võttis tütre abistamiseks pärast seda, kui lastelaste isa läks minema ja pere jäi raskesse olukorda. Sealt alates hakkas lumepall veerema, kus laenu sai juurde võetud ja mingil hetkel hakkas olukord käima üle jõu. Võlgnik tunneb, et kohustused on liiga suureks kasvanud, mistõttu ainukene variant on olukorrast välja tulla olemasolevate võlgade ümberkujundamise teek. Võlgnik on suuteline maksma 300 eurot kuus võlausaldajatele, vajadusel otsima ka lisatööd. Autoliisingut maksab lapse elukaaslane, see otseselt mind ei koorma. Liisingut on maksta veel ca 1 aasta.
2.Kohus 17.04.2024 määrusega võttis võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 09.05.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku E.S. pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Koos aruandega esitas haldur võlgniku poolt 08.05.2024 allkirjastatud avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused üheteistkümne võlausaldaja ees kokku 44 433,54 eurot (sh põhiosa võlg 34309,11 eurot ja kõrvalnõuded 10 124,43 eurot), sissenõutavaks on muutunud 34 798,81 eurot. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted, inkassofirmad, kohtutäiturid ja korteriühistu. Võlgniku igakuised kulutused on telefon 14 eurot kuus (Tele2 Eesti AS), kommunaalarved 125 eurot kuus, autoliising 214 eurot kuus ja kaskokindlustus 35 eurot kuus. Autoliisingut ja kaskokindlustust tasub väimees.
3.2.Võlgniku ainuomandis on korteriomand Pärnu linnas, Xxxxxxxxxxx, mille eeldatav väärtus on 78 400 eurot. Korteriomandile on seatud käsutamise keelumärge ja korteriomand on koormatud hüpoteekidega 20 000 eurot ja 5000 eurot. Korterit kasutab enda elukohana tütre pere, võlgnik ise elab elukaaslase juures. Võlgniku sissetulekuks on töötasu vahemikus 752-835 eurot kuus. Võlgnik omab arvelduskontot Coop Pank AS-s (viimase 3 aastal tehingud puuduvad) ja kolme kontod SEB Pank AS-s. Neist kaks on arvelduskontod, milliste saldojääk seisuga 05.04.2024 on kokku 0,51 eurot ja kogumishoius, mille jääk on seisuga 05.04.2024 0,25 eurot. Võlgnik on pankrotihaldurile avaldanud, et talle kuulub liisinguga soetatud sõiduauto Škoda Octavia, 2017vl, asub Pärnus ja on rahuldavas seisukorras (hindab väärtuseks 10 000 eurot, liisingumakse on 214 eurot kuu, lõpptähtaeg 11.08.2027).
3.3.E.S.i suhtes on nõuete sissenõudmiseks algatatud viis täiteasja – 176/2023/4354, 175/2024/29, 176/2024/127, 176/2024/191, 176/2024/1085.
3 (7)
2-24-5440
3.4.Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes vastutustundetu ja maksevõimet oluliselt ületavate laenude võtmise tõttu. Võlgniku sõnul on tema maksejõuetuse põhjuseks järelemõtlematult võetud laenud ja sellest tekkinud nö lumepalliefekt. Maksejõuetuks muutus ta oma hinnangul 2023 oktoobris. Manetluses on selgunud, et võlgnikul on olnud varasemalt makseraskustes laenudega ka 2013-2015 aastal, mille ta refinantseeris hüpoteegiga tagatud laenudega. Viimati nimetatud laene ta aga samuti tähtaegselt ei tagastanud, vaid võttis alates 2022st aastast uusi, tema maksevõimet ületavaid laene. Viimastel aastatel tekkinud laenud jäid võlgnevusse 2023 aastal ning alates oktoobrist 2023 esitasid võlausaldajad kohtusse nõuete sissenõudmise avaldused.
3.5.Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada E.S. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada E.S.le pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud). Maksejõuetusavalduses soovis võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, samas ei ole võlgnik arvestanud võlgade ümberkujundamisega seotud menetluskuludega ning tegelikult puuduvad tal vahendid usaldusisiku tasu ja kulutuste katmiseks nii maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest kuni FIMS § 18 lg 2 lahendi tegemiseni (1625 eurot +km), kui ka FIMS § 19 lg 2 ettenähtud deposiidi (1200 eurot) maksmiseks. Käesolevaks ajaks on selgunud, et võlgniku vastu on nõudeid kokku ca 45 000 eurot, sealhulgas on nõuete põhiosad kokku ca 34 300 eurot. Kogunõude 45 000 euro tasumiseks 300 euro suuruste maksetega, peaks kava pikkus olema 150 kuud, ehk 12,5 aastat. Põhiosa nõuete (34 300 eurot) tasumiseks 300 euro kaupa, peaks kava pikkuseks olema 114,3 kuud, ehk 9,5 aastat. Usaldusisik esitas päringud võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise kohta ning tulenevalt võlausaldajate vastustest ei ole E.S. võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine võimalik.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et võlgniku E.S. maksejõuetusavaldus 08.04.2024 taotlusel pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Võlgnik E.S.i on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 45 000 euro ulatuses, millistest 34 798,81 eurot on muutunud sissenõutavaks. 16 131,63 eurot (s.o 2015 aastal refinantseeritud laen) on tagatud hüpoteegiga ning võlausaldaja on andnud usaldusisikule teada, et ta asub nõuet täitemenetluses sisse nõudma. Võlgnikul ei ole sellist sissetulekut, mis võimaldaks mõistliku aja jooksul ümberkujundatud võlgnevusi tasuda (kõige lühem tähtaeg oleks 9,5 aastas tingimusel, et tasutakse ainult põhivõlgnevus). Võlgniku korteri arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda, kuid täitemenetluse raames ei ole võlgniku kõigi võlausaldajate võrdne kohtlemine tõenäoliselt saavutatav. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et E.S.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematu ja vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et E.S. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva
4 (7)
2-24-5440 iseloomuga. Võlgnik jättis 2015 aastal refinantseeritud laenukohustuse täitmata ning hakkas 2022 uuesti võtma laene. Alusesid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.
7.Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks E.S. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab võlgniku E.S.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnikult vande võtmist on taotlenud ka usaldusisik. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
10.FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. E.S. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
11.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku 5 (7)
2-24-5440 pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 17.05.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
15.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
17.Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega 130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1982,50 eurot. Haldur palub tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. 6 (7)
2-24-5440
18.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
19.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.