Muud

2-23-15931

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD

2-23-15931 Kasperwiki Laevaomanikud OÜ (edaspidi avaldaja ja võlausaldaja) esitas 10.11.2024 Viru Maakohtule võlausaldaja maksejõuetusavalduse V T (edaspidi võlgnik, puudutatud isik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnik Osaühing E O (pankrotis) juhatuse liige ja 59% osanik. Avaldaja omandas 29. detsembril 2020 L B AS-ga sõlmitud nõude loovutamise lepinguga („Nõude loovutamise leping“) rahalise nõude E O (pankrotis) vastu 1 728 885,42 euro ja sellele lisanduva viivise ulatuses, mis tuleneb 16. mail 2013 sõlmitud ja hiljem muudetud arvelduslaenulepingust („Arvelduslaenuleping"). Nõude loovutamise lepingu p 3.1.1 kohaselt loovutas L avaldajale nõude koos kõigi nõude aluseks olevast lepingust tulenevate kõrvalkohustustega ning tagatistega. Nõude loovutamise lepingu p 2.1.5 järgi on E O (pankrotis) maksekohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks antud võlgniku käendus 550 000 eurot vastavalt 15. veebruaril 2019 sõlmitud käenduslepingule („Käendusleping“). Avaldaja ja E O (pankrotis) sõlmisid 4. märtsil 2021 lepingu („Laenuleping“), millega refinantseeriti varasemalt 21. veebruaril 2020 sõlmitud teist laenulepingut ja arvelduslaenulepingut nii, et avaldaja andis E O (pankrotis) laenu kokku 2 080 097,74 eurot ja võlgniku käendust suurendati 2 338 188 euroni. E O (pankrotis) on laenulepingu maksete tasumisega viivituses ja ei ole võlgnevusi kõrvaldanud. 20. oktoobril 2023 kuulutas Tartu Maakohus välja E O pankroti ja saatis 8. novembril 2023 avaldaja pankrotihaldurile nõudeavalduse, mille kohaselt on avaldajal E O vastu nõue 2 502 874,19 eurot. E O on pankrotis, ajutine haldur tunnistab avaldaja nõuet, mille tõttu esitab avaldaja nõude võlgniku vastu tema vastutuse maksimaalses määras ja nõuab seega mh laenulepingu p-i 3.1.3 alusel võlgnikult võlgnevuse tasumist 2 338 188 euro ulatuses.

2-23-15931 piimääraga 2 338 188 eurot. Viidatud lepingus on E O OÜ (pankrotis) laenusaajana võtnud kohustuse tagada, et tagatise seadmise lepingud, sh V T käendus, sõlmitakse hiljemalt 12. märtsil 2021 (vt lepingu punkt 3.2). Võlausaldaja ei ole tõendanud, et V T ja võlausaldaja on vastava käenduslepingu eelkirjeldatud tingimustel sõlminud. Tõendina esitatud digitaalselt allkirjastatud laenulepingu on V T allkirjastanud E O OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena. Lepingu preambulas ei ole märget selle kohta, et lepingu osapooleks on V T käendajana. Võlausaldaja maksejõuetusavalduse kohaselt omandas võlausaldaja 29. detsembril 2020 L B AS-iga sõlmitud nõude loovutamise lepinguga rahalise nõude E O OÜ (pankrotis) vastu 1 728 885,42 euro ja sellele lisanduva viivise ulatuses koos kõigi nõude aluseks olevast lepingust tulenevate kõrvalkohustustega ning tagatistega. Omandatud nõue tulenes 16. mail 2013 sõlmitud ja hiljem muudetud arvelduslaenulepingust. E O OÜ (pankrotis) maksekohustuste nõuetekohase täitmise käendas V T 550 000 euroga vastavalt 15. veebruaril 2019 sõlmitud käenduslepingule. Võlgnik V T kui käendaja tunnistab võlausaldaja nõuet osaliselt 550 000 eurot. Võlgnik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Võlgnik taotleb maksejõuetuse väljakuulutamisel arvestada võlgniku vastuväidetega ning algatada võlgniku maksejõuetuks tunnistamisel võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlausaldaja seisukoha kohaselt tunnistab võlgnik kui käendaja enda 3. jaanuari 2024. a vastuse p-s 12 võlausaldaja nõuet tema vastu 550 000 eurot. Võlausaldaja on omakorda vastava nõuet selgitanud ja tõendanud 10. novembri 2023. a maksejõuetuavalduse p-des 1.1 - 1.3 ja seal viidatud lisades. Võlausaldaja märgib, et kuivõrd võlgnik tunnistab võlausaldaja 550 000 eurost nõuet, kõnealune nõue eraisiku vastu on juba väga suur. Võlgnik on oma vastuväites sisuliselt möönnud, et tal ei ole seda summat võlausaldajale tagasi maksta ning selline suutmatus ei ole ajutine, siis sisuliselt on V. T oma püsiva maksejõuetuse PankrS § 1 lg 2 mõttes omaks võtnud. Seda silmas pidades ei pea võlausaldaja hetkel PankrS järgi nõutavaks ja menetlusökonoomiliseks asuda ennetavalt lahendama vaidlust, kas võlgnik võlgneb võlausaldajale (vaid) 550 000 eurot või 2 338 188 eurot, nagu nõuab võlausaldaja. Võlausaldaja põhjendab ja tõendab 2 338 188 euro suuruse nõude olemasolu PankrS § 94 kohases nõudeavalduses hilisemas pankrotimenetluses. Kokkuvõttes jääb võlausaldaja oma maksejõuetusavalduses märgitu juurde, palub kohtul nimetada võlgnikule usaldusisik ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis 4.12.2023 kohtule nõusoleku enda nimetamiseks V T usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Kohus nimetas 19.02.2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Sama määrusega määras kohus aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. Usaldusisik esitas kohtule 20.03.2024 aruande.

Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.

2-23-15931 I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara ja võlanimekirjas. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et V T saab 2024. a maksustatavat tulu S . Tema brutosissetulek oli 906,83 eurot ja netosissetulek 880,66 eurot. Netosissetuleku 880,66 eurot juures saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 136,79 eurot. V T on esitanud 2020. a, 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioonid. Maksu- ja Tolliamet lisas tuludeklaratsioonid FIMS § 17 lg 1 p 3 alusel vastusele. V T nimele on registreeritud kolm püssi, mis on kajastatud ka vara nimekirjas. V T püsse oma usaldusisikule edastatud vara nimekirjas ei kajastanud. Usaldusisik helistas V T , palus vara nimekirja täpsustada ning lisada püsside väärtused, kuid V T seda ei teinud. Kuna püssid ei ole avalikus ruumis müügis, ei oska usaldusisik püsside maksumust prognoosida. Seetõttu ei ole vara nimekirjas püsside eeldatavat maksumust kajastatud. Püsside võimalik maksumus selgub võimaliku pankrotimenetluse käigus. Nimetatud asjaolu ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. V T on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel on 24500.037 "S pensionifond 60+“ osakut osaku puhasväärtusega 0.89285 eurot ja kogumaksumusega 21874.84 eurot. Usaldusisik on suhelnud AS P juristiga, kelle arvates ei ole pensionifondi osakud see vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka. Küll aga saab võlgnik teha vastava avalduse koos pankrotihalduriga. Tulenevalt eeltoodust on V T usaldusisikule teadaolevat vara 20,55 eurot, lisaks kolm püssi, millede maksumust usaldusisik ei tea.

II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara ja võlgade nimekirjas. Usaldusisik on võimalike esialgsete vaidluste vältimiseks võlanimekirjas kajastanud maksejõuetuse avalduse esitaja, Kasperwiki Laevaomanikud OÜ nõuet 550 000 eurot, kuna sellises summas tunnustab nõuet ka võlgnik ise ja nõude suurus ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Nõude tegelik suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt usaldusisikule edastatud täitemenetluste koondist oli kohtutäitur K M juures aktiivne U O T OÜ hagi tagamise määrus V T vara suhtes. Pärast usaldusisiku järelepärimise saamist teatas kohtutäitur K M büroo töötaja, et viimane menetlus on lõpetatud 25.06.2021. Tegeleme registrist toimiku kustutamise/lõpetamisega. Sellest tulenevalt ei kajastu ka kohtutäitur K M võimalik nõue võlanimekirjas. Tulenevalt eeltoodust moodustavad V T usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 788 893,88 eurot.

2-23-15931

III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused V T vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivne üks täitemenetlus. Kohtutäitur K M juures oli aktiivne U O T OÜ hagi tagamise määrus. Viru Maakohtu 18.02.2024. a määruse alusel esitas usaldusisik täiturile taotluse täitemenetluse peatamiseks, millele kohtutäitur K M büroo töötaja vastas, et viimane menetlus on lõpetatud 25.06.2021. Tegeleme registrist toimiku kustutamise/lõpetamisega.

IV Majanduslik olukord Seisuga 20.03.2024 oli V T usaldusisikule teadaolevat vara 20,55 eurot, lisaks kolm püssi, millede maksumust usaldusisik ei tea. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 788 893,88 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et V T saab 2024. a maksustatavat tulu S . Tema brutosissetulek oli 906,83 eurot ja netosissetulek 880,66 eurot. Netosissetuleku 880,66 eurot juures saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 136,79 eurot. V T esitas 03.01.2024 oma lepingulise esindaja kaudu kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seega peab kohus kuulutama välja V T pankroti. Kokkuvõte Tulenevalt eeltoodust on usaldusisik seisukohal, et V T on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi käesoleva aruande koostamise ajaks usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib V T tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja tema pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, peab V T kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused

2-23-15931

2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. V T usaldusisik arvestas oma tasu 140 eurot tunnis. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S. (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub: Kuulutada välja V T (ik XXX) pankrot. Algatada V T kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada V T pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX ). Kohustada V T kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud: •

Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB-le, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I , H OÜ-le, P F OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K , kohtutäitur K M , U O T OÜ ( 13 dokumenti) - 1 tund;

•

tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1 tund;

•

dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega - 1 tund;

•

vara ja võla nimekirja ning aruande koostamine - 6 tundi;

•

usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

2-23-15931

Kokku 9,5 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1330 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 292,60 eurot, kokku seega 1622,60 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Võlgniku ja võlausaldaja seisukohad Kohus edastas usaldusisiku aruanne võlgnikule ja võlausaldajale tutvumiseks. Võlausaldaja teavitas 1.04.2024 kohut, et toetab usaldusisiku seisukohta pankrotiolukorra esinemise suhtes ja palub kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku 1.04.2024 vastuse kohaselt on võlgnik aruandega tutvunud ja seoses aruandega vastuväiteid ei esita. Seoses tulirelvade väärtusega märgib võlgnik, et käsirelvade eeldatav väärtus on kokku ca 500 eurot. Seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega võlgniku maksejõuetuks tunnistamisel taotleb vanaduspensionil olev võlgnik, et kohus selgitaks pankrotimääruses FIMS §-s 47 lg 1 sätestatud võlgniku kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik esitas kohtule ka taotluse tähtaja määramiseks, mille kohaselt peab võlgnik läbirääkimisi avalduse esitanud võlausaldajaga ja loodab võlausaldajaga sõlmida kohtuvälise kokkuleppe enne seda, kui kohus kuulutab välja võlgniku maksejõuetuse. Seoses eelnevaga taotleb võlgnik, et kohus lükkaks edasi võlgniku maksejõuetuks tunnistamise kohtulahendi tegemise 20 päeva võrra. Kohus rahuldas võlgniku taotluse ja andis võlgnikule tähtaega läbirääkimisteks ja kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks kuni 22.04.2024. Kohtu määratud ajaks võlgnik ega võlausaldaja kohtule kokkulepet ei esitanud. Võlausaldaja menetluskulude nimekiri Võlausaldaja kandis seoses tsiviilasja lahendamisega menetluskulusid 3732 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest 3300 eurot, tasutud riigilõivust ja registripäringutest 432 eurot. Lepingulise esindaja kulud moodustuvad järgnevate toimingute tegemisest 15 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 220 eurot (lisandub käibemaks): 1) 10. novembri 2023. a maksejõuetusavalduse ettevalmistamine ning eelnev õiguslik analüüs ja suhtlus kliendiga – 10,75 tundi, s.o 2365 eurot; 2) 3. jaanuari 2024. a V. T vastusega tutvumine ja analüüs, 10. jaanuari 2024. a seisukoha koostamine – 2,25 tundi, s.o 495 eurot; 3) 20. märtsi 2024. a usaldusisiku aruandega tutvumine ja analüüs ning seda puudutav suhtlus kliendiga – 1 tundi, s.o 220 eurot; 4) menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund, s.o 220 eurot.

2-23-15931 Võlausaldaja kinnitab TsMS § 176 lg-st 5 juhindudes, et kõik käesolevas menetlusdokumendis loetletud menetluskulud on kantud üksnes seoses tsiviilasjaga nr 2-23-15931. Võlausaldaja hinnangul on kõik kulud põhjendatud ning vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes varasemates menetlusdokumentides avaldatule ja PankrS § 150 lg-le 2 palub võlausaldaja kohtul määrata võlausaldaja menetluskulude suuruseks ülal nimetatu ning määrata, et menetluskulud tasutakse võlgniku pankrotivarast.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolule ja tõendanud nõude olemasolu. Võlgnik kui käendaja tunnistab võlausaldaja nõuet osaliselt 550 000 eurot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on seisuga 20.03.2024 V T usaldusisikule teadaolevat vara 20,55 eurot, lisaks kolm püssi, millede maksumust usaldusisik ei tea. Samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 788 893,88 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Võlausaldaja ega võlgnik usaldusisiku aruandele vastuväiteid ei esitanud.

2-23-15931 Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik tuvastas, et V T vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole. Samas on võlgnik esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku V T pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kohus kuulutab välja võlgnik V T pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 85 lg 1-1 kohaselt peab võlgnik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Teates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

2-23-15931 isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulu12

2-23-15931 sid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Usaldusisiku tasu FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 1330 eurot, arvestusega 9,5 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 292,60 eurot, kokku 1622,60 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu 1622,60 eurot koos käibemaksuga välja mõista pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud summadest. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

2-23-15931 PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S M.K. (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). FiMS § 12 lg 5 kohaselt võib kohus määrusega kohustada maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajat tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa, kui on alust eeldada, et võlgniku vara ja sissetulekuid selleks ei jätku. Võlausaldaja tasus 23.11.2023 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud 1700 eurot. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada. Seetõttu mõistetakse välja usaldusisiku tasu 1622,60 eurot koos käibemaksuga pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud summadest. Menetluskulude jaotus ja võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda. FiMS § 8 lg 1 alusel kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. Menetluskulu hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (RKTKm 10.04.2013.a, nr 3-2-1-23-13, p 12). TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja 1.04.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskulu riigilõiv 420 eurot, 12 eurot registripäringud ja lepingulise esindaja kulud 3300 eurot, kokku 3732 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tasus võlausaldaja 10.11.2023 maksejõuetusavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS § 143 lg 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Võlausaldaja on kandnud kulu 12 eurot seoses dokumentaalse tõendi saamisega registripäringute näol. Kohus leiab, et tegu on põhjendatud kuluga tõendi saamiseks.

2-23-15931 Tsiviilasjas esindas võlausaldajat vandeadvokaat Lembit Tedder, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Õigusabi seisnes maksejõuetusavalduse esitamises, kliendiga suhtlemises, võlgniku vastusega ja usaldusisiku aruandega tutvumises ja menetluskulude nimekirja koostamises (kokku 15 tund). Õigusabi osutati tasuga 220 eurot tund ilma käibemaksuta. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka seda, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, asjaolude täpsustamine ja kliendi menetlusega kursis hoidmine hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus nõustub, et aega kulub ka asjaolude täpsustamisele, menetluse jälgimisele ja kliendiga suhtlemisele, kuid peab seda osaks menetlusdokumendi koostamisest, mistõttu vaatleb ajakulu ühtsena. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Kohtule on esitatud võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Antud asjas kohalduvad eeskätt pankrotiseaduse vastavad sätted. Samuti ei ole suur võlausaldaja poolt kohtule hindamiseks esitatud tõendite maht. Asi lahendati kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavateks menetlusdokumentideks on maksejõuetusavaldus (aluseks jõustunud kohtulahendist tulenev nõue) ja menetluskulude nimekiri, vähendab kohus õigusabi osutamise ajakulu 8 tunni võrra. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7 tundi. Kohus lähtub siinjuures menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et võlausaldaja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumendi koostamine (justiitsministri määrusega kehtestatud vormi täitmine) ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Võlausaldaja lepinguline esindaja on õigusteenust osutatud hinnaga 220 eurot/tund. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Need põhimõtted kohalduvad ka hagita menetluses, eelkõige asjades, kus menetlusosaliste vahel on õigusvaidlus (vt nt RKTKm 19.06.2013, 3-2-1-58-13, p 14). Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja

2-23-15931 puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17), 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145/105, p 19), 135 eurot (lisandub käibemaks) (24.05.2023, 2-20-119460/71, p 28), 180 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15) ning 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006/24, p 16). Kohus leiab, et vandeadvokaadi tunnitasu (220 eurot) on liiga kõrge. Arvestades tsiviilasjas esitatud seisukohtade keerukust ja tsiviilasja vaidluse sisu, peab kohus õiglaseks ja hüvitatavaks tunnitasuks 180 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku 1260 eurot (180*7). Kokkuvõtteks rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1692 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv, 12 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulud ja 1260 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud.

Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.