2-23-149535/12 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulu 50 (viiskümmend) eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulude 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja E. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

7.Kostja esitas 12.02.2024 vastuses hagiavaldusele aegumise vastuväite. Kohus kontrollib, kas hageja nõue võib olla aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingut tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus leiab, et hagist nähtuvalt kohalduvad pooltevahelistele lepingutele Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused (dtl-d 27-38). Üldtingimuste p 7.5 sisaldab järgmist tingimust: „ELISA arveldusperioodiks on kalendrikuu, mille kohta ELISA esitab Kliendile antud perioodil kasutatud Teenuste eest arve. Arve tuleb tasuda arvel märgitud maksetähtajaks. Klient on kohustatud tasuma arvete tasumisega seonduvad teenustasud“ (dtl 35). Üldtingimuste p 7.9 sisaldab järgmist tingimust: „Arvel näidatud summa peab olema ELISA arveldusarvele tasutud hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks. ELISA loeb arve tasutuks kui kogu arvel näidatud summa on laekunud ELISA arveldusarvele [---]“ (dtl 35). Kohus leiab, et hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine on seotud arve esitamisega. Seetõttu kohaldub aegumistähtaja alguse määramisel TsÜS § 147 lg 3. Hageja põhjendab hagiavaldust, et hageja on kostjale esitanud 2020.a 13 arvet, mille tasumise tähtaeg saabus 2020. aastal; 2021.a 12 arvet, mille tasumise tähtaeg saabus 2021. aastal; 2022.a 12 arvet, mille 3 (5)

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja (dtl 79) kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 2 tundi. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 338 eurot hüvitamist. Lisaks nõuab hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamist. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud (Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule) on olnud vältimatult vajalikud toimingud hageja nõudele kohtus õiguskaitse saamiseks. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tasu suuruseks 169 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus peab seega põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu suuruseks 144 eurot tunnis. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 288 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 2 tundi x tunnitasu 144 eurot = 288 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.