lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-15406/18

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-15406/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2641
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 184 lg 5, 6Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumineVÕS § 113 lg 1ViivisEKTÄKS § 3 lg 1, 2Ebaausa konkurentsi keeldÄS § 187Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 602Juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute määramine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-14594/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.01.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Scoft Vara14238136(Vastustaja)Hordeum OÜ14688492(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-15406

Tsiviilasi

Peip Reedi hagi Lennu OÜ ja Ülvi Nool-Kõre vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja avaldus uue juhatuse liikme määramiseks

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. mai 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Peip Reedi apellatsioonkaebus Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant: Peip Reedi (hageja) (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Aleksander Muru Vastustajad: Lennu OÜ (kostja I) (registrikood 14238136), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mark Uska Ülvi Nool-Kõre (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mark Uska

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 17. mai 2023 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Peip Reedi kanda. Mõista Peip Reedilt välja menetluskuluna 1080 eurot (km-ga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
VÕS § 115Kahju hüvitamine

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Peip Reedi (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Lennu OÜ (kostja I) ja Ülvi Nool-Kõre (kostja II) vastu, milles palus tagasi kutsuda kostja I juhatuse liige kostja II ja määrata kostja I uueks juhatuse liikmeks hageja. Kostjal I on kolm osanikku: hageja, kellele kuulub 50% osakapitalist ning kostja II ja Veiko Kõre (kostja II abikaasa), kellele kuulub ühiselt 50% osakapitalist. Kostja I põhikiri näeb ette, et juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui sellega on nõus 100% osadega esindatud häältest. Kostja I on Hordeum OÜ (registrikood 14688492) osanik. Kostja II oli Hordeum OÜ juhatuse liige 20. jaanuar - 11. juuli 2022. a. Kostja II rikkus oma kohustusi Hordeum OÜ juhatuse liikmena, tekitades Hordeum OÜ-le kahju, mis omakorda tähendab kostja I kui Hordeum OÜ osaniku huvide kahjustamist. Kostja II rikkus juhatuse liikme lojaalsuskohustust, meelitades Hordeum OÜ lepingupartnereid astuma ärisuhtesse kostjaga II seotud ühinguga (AllKraft OÜ). Tulu, mis pidi kuuluma Hordeum OÜ-le, liikus kostja II tegevuse tulemusel hoopis AllKraft OÜ-sse. Selline tegevus vastab ühtlasi ebaausa konkurentsi tunnustele EKTÄKS § 3 lg 2 p 2 või p 3 tähenduses ja on EKTÄKS § 3 lg 1 järgi keelatud. Kostja II liisis Hordeum OÜ-le kuuluva sõiduki selle turuväärtusest väiksema hinnaga iseendale, rikastudes niimoodi Hordeum OÜ arvel. Kostja II juhatusest tagasikutsumise tõttu on kostjale I vaja määrata uus juhatuse liige. Juhatuse liikmeks tuleb määrata hageja, kuna ta on kostja I osanik.
2.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja I ühines kõigi kostja II sisuliste seisukohtade ja põhjendustega. Kostja II tegutseb põllumajandussaaduste vahendamise valdkonnas alates 2012. a-st. 2019. a asutasid hageja ja kostja II Hordeum OÜ, mis tegeleb söödakomponentide ja vilja müügiga. Söödakomponentide müügiga tegeles kostja II, viljamüügiga pidi tegelema hageja. Hordeum OÜ osakapitalist 30% omanikuks sai kostja I ning 70% omanikuks Kalda Vara OÜ. Algselt lepiti kokku Hordeum OÜ-s kostja II ja hageja võrdne tööpanus, kuid 2022. a alguseks olid kostja II ja hageja müügitulemuste erinevused kohati mitmekümneid kordi erinevad. Samal ajal oli rahulolematu Hordeum OÜ enamusosanik Kalda Vara OÜ, kelle jaoks kasum ei vastanud ootustele. See väljendus soovimatuses jagada osanike vahel Hordeum OÜ aastatel 2019 – 2021 tekkinud kasumit. Kuna teiste osanike nägemus ja pakutu ei vastanud kostja II ootustele, otsustas ta lõpetada Hordeum OÜ-s töösuhte ja juhatuse liikme ametisuhte. Samas on kostjal II jätkuvalt passiivne õiguspärane huvi Hordeum OÜ kasumi vastu. Ettevõtte edu tuleneb otseselt ja olulises osas kostja II panusest alates Hordeum OÜ asutamisest kuni sealt lahkumiseni.

Hageja ei ole toonud esile ühtegi kostja II väidetavat rikkumist seoses tema tegevusega kostja I juhatuse liikmena. Ainus hagiavalduse eesmärk on saavutada kontroll kostja I üle. Hageja väitel ollakse patiseisus, kuid hageja ei toonud esile ühtegi näidet, kuidas kostja I tegevus on kostja II tõttu takistatud. Kostja I ainus tegevus piirdub Hordeum OÜ osaniku õiguste teostamisega. Ühtegi Hordeum OÜ või kostja I otsust ei ole jäänud tegemata. Samuti ei ole kostja II teinud ühtegi ettepanekut Hordeum OÜ-le või kostjale I kahjuliku otsuse tegemiseks. Kostja II on teinud kompromissiettepaneku: kostja I osanikud muudavad põhikirja ning sätestavad, et kostjal I on kaks juhatuse liiget, kellel on ühine esindusõigus; kostja I osanikud (kostja II ja hageja) valivad täiendavaks juhatuse liikmeks hageja; ühise esindusõiguse kanne tehakse ka äriregistrisse. Kostja I taoline juhtimine välistaks kostja II võimaluse kostjat I ja/või Hordeum OÜ-d mistahes viisil kahjustada. Hageja jättis kompromissiettepanekule vastamata, mis kinnitab, et hagiavaldus ei ole esitatud kostja I huvide kaitsmise eesmärgil. Kuivõrd kostja II juhatusest tagasikutsumise hagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb ka hageja ÄS § 184 lg 6 ja TsMS § 602 alusel esitatud nõue jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et kostja II tuleb kostja I juhatusest tagasi kutsuda, siis tuleb hageja asemel määrata kostja I juhatusse sõltumatu kolmas isik.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus jättis 17. mai 2023 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras kostja II menetluskuludeks 6069 eurot 60 senti ja mõistis kostja II menetluskulud hagejalt kostja II kasuks välja. ÄS § 184 lg 5 näeb ette, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu. Hagejale kuulub 50% suurune osalus kostjas I, seega on tal õigus esitada kostja II tagasikutsumise nõue. Maakohus hindas juhatuse liikme tagasikutsumist õigustavat mõjuvat põhjust. Maakohus ei nõustunud, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks annaks alust see, kui osanike koostöö on muutunud võimatuks. Osanike koostöö võib muu hulgas olla üks asjaolusid, mida mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel kaalutakse, kuid esiplaanil peavad siiski olema osaühingu kui terviku huvid. Osanike ületamatute erimeelsustega ei saa juhatuse liikme tagasikutsumist põhjendada. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi ei ole vähemusosanike ega patiseisus oleva osaühingu 50% suuruse osalusega osanike õiguskaitsevahend ühingu üle kontrolli saavutamiseks, vaid osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Maakohtu hinnangul ei toonud hageja esile, milliseid Lennu OÜ juhatuse liikme kohustusi kostja II rikkus. Hagi on üles ehitatud asjaolule, et kostja II rikkus oma kohustusi Hordeum OÜ juhatuse liikmena, misläbi tekkis kahju kostjale I. Ainuüksi viitamisega, et Hordeum OÜ huvide kahjustamisega on tekitanud kostja II kahju kostjale I, ei ole ÄS § 184 lg 5 eeldused täidetud, sest teisele osaühingule kahju tekitamine ei ole otseses seoses ÄS § 184 lg 5 mõttega. Osaniku investeeringuga seotud huvi ühingu normaalse toimimise vastu on oluline, aga seda osaühingu sisesuhtes. Kuna kostja II ei ole ühtegi viidatud rikkumist toime pannud seoses kostja I juhtimisega ei ole kostja II kostja I juhatuse liikmena tegutsenud osaühingu huvide vastaselt. Juhatuse liikme tagasikutsumise nõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka avaldus uue juhatuse liikme määramiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega kutsuda tagasi kostja I juhatuse liige kostja II ning määrata kostja I juhatuse liikmeks hageja. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus ÄS § 184 lg-t 5, kui leidis, et kostja II ei ole kostja I juhatuse liikmena tegutsenud osaühingu huvide vastaselt ning hageja ei ole esile toonud, milliseid kostja I juhatuse liikme kohustusi oli kostja II rikkunud. Rikkumise tuvastamata jätmise tõttu ei hinnanud maakohus rikkumise olulisust, millega rikkus samuti ÄS § 184 lg-t 5. Kostja I juhatuse liikme kohustus, mida kostja II rikkus, oli kohustus kaitsta kostja I huvi oma investeeringu vastu. Sellist huvi võib kahjustada Hordeum OÜ tegevusse sekkumisega. Seejuures ei nõua kostja I juhatuse liikme kohustuse rikkumise tuvastamine kahju tegeliku tekkimise tuvastamist, vaid piisab, kui on tuvastatav kostja I huvide vastane käitumine. Kostja II sekkus Hordeum OÜ tegevusse selliselt, et see tõi kaasa või võis kaasa tuua negatiivseid tagajärgi Hordeum OÜ-le. Seega oli asjaomane kohustus ja selle rikkumine ära näidatud. Hagi rahuldamise aluste esinemise tõttu esineb alus ka uue juhatuse liikme määramise avalduse rahuldamiseks.
5.Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja I ühines kostja II seisukohtadega. Kostja II ei ole rikkunud ühtegi kostja I juhatuse liikme kohustust. Hageja ei ole sellist kohustust esile toonud ega tõendanud. Kostjale II etteheidetav tegevus seisneb kahju tekitamises Hordeum OÜ-le kahes episoodis – konkurentsikeelu rikkumises ja Hordeum OÜle kuulunud sõiduki turuhinnast madalama hinnaga omastamises. Kummagi väidetava rikkumise eest ei ole esitatud kahjunõuet. Tsiviilasjana nr 2-22-15486 menetleb kohus Hordeum OÜ hagi kostja II vastu keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõudes, mis on kahjunõudest eraldiseisev nõue. Tsiviilasjas nr 2-22-18297 menetleb kohus alusetu rikastumise nõuet. Seega puudub alus väita, et kostja II tegevuse tõttu on Hordeum OÜ-le kahju tekkinud. Kahju puudumine on asjaoluks, mida kohus ÄS § 184 lg 5 kohaldamisel peaks arvestama ja hindama. Hagiavalduse kohaselt seisneb kostja I huvide kahjustamine Hordeum OÜ-le kahju tekitamises ning kostja I huvi selles, et Hordeum OÜ teeniks võimalikult suurt kasumit. Hageja väidab, et kostjale II etteheidetava rikkumise tõttu sattus ohtu investeeringu eesmärgi saavutamine. Mõjuvat põhjust ei esine ka siis, kui jätta kõrvale Hordeum OÜ-le kahju tekkimine. Kostja II Hordeum OÜ-st lahkumine ja iseseisva ettevõtjana jätkamine ei saa olla äärmiselt raskeks Hordeum OÜ-d ega kostja I huve kahjustavaks tegevuseks. Kostja II ei meelitanud AllKraft OÜ juhatuse liikmena üle Hordeum OÜ kliente. Hagi rahuldamise korral tuleb kostja I juhatusse määrata muu isik kui hageja. Hageja on oma tegevusega samuti ja isegi suuremal määral kahjustanud kostja I huvi saada oma „investeeringust“ võimalikult suurt tulu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning ei korda neid kõiki oma otsuses (TsMS § 654 lg 6).
7.Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi ja mõistnud hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
8.ÄS § 184 lg 5 annab osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärgiks on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Nõude peamiseks eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõendamiskoormis lasub hagejal. Mõjuva põhjuse sisustamisel tuleb lähtuda kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise põhimõtetest ning arvestada seejuures juhatuse liikme ja osaühingu vahelise õigussuhte erisusi. Hageja väide, et maakohus rikkus ÄS § 184 lg-t 5 ei ole õige. Nimetatud sätte alusel saab juhatuse liikme kohtu kaudu tagasi kutsuda, kui juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi sel määral, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada, et isik jätkaks ühingu juhtimist või muu asjaolu, mis objektiivselt ja pärast osaühingu huvide kaalumist näitab, et kõnealune isik ei tohiks juhatuse liikmena jätkata. Hageja väited, et kostja II rikkus Lennu OÜ juhatuse liikmena tegutsemise ajal juhatuse liikme kohustusi ja tegutses Lennu OÜ huvidega vastuolus, ei ole käesolevas asjas tõendatud. Juhatuse liikme põhikohustused on: ühingu juhtimine ja esindamine; äriliste otsuste tegemine; finantsjuhtimissüsteemi kindlustamine; raamatupidamise korraldamine; informatsiooni andmine osanikele; maksudeklaratsioonide täitmine, esitamine ja vajadusel pankrotiavalduse õigeaegne esitamine. Hageja ei ole menetluses esile toonud ühtegi kostja II juhatuse liikme kohustuse rikkumist, mis oleks mõjutanud või takistanud Lennu OÜ tegevust. Maakohus tuvastas õigesti esitatud asjaolude ja tõendite alusel, et hageja poolt kostjale II etteheidetav on seotud üksnes kostja II juhatuse liikme ülesannete täitmise ja täitmata jätmisega OÜ-s Hordeum, kes ei ole käesoleva menetluse osaline. Hageja leidis ekslikult, et kostja II tagasikutsumiseks Lennu OÜ juhatusest on olemas ÄS § 184 lg-st 5 tulenev alus, kuna kostja II on rikkunud oma kohustusi Hordeum OÜ juhatuse liikmena.
9.Maakohus leidis õigesti, et kostja II väidetav juhatuse liikme kohustuste rikkumine ühingus, mille osanik on Lennu OÜ, ei ole piisav, et tuvastada kostja II poolt juhatuse liikme kohustuste oluline rikkumine Lennu OÜ-s. Hordeum OÜ-l on seadusest tulenevad õigused oma huve kaitsta, kui tema juhatuse liige rikkus kohustusi ja Hordeum OÜ on seda õigust ka kasutanud. Juhatuse liige vastutab ühingu ees ÄS § 187 ja VÕS § 115 alusel, kui juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, kui ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit.
10.Ebaõige on hageja väide, et mõjuv põhjus kostja II tagasikutsumiseks ÄS § 184 lg 5 alusel on kostja II tegutsemine Hordeum OÜ juhatuse liikmena, mille tulemusena tulu, mis pidi kuuluma Hordeum OÜ-le, liikus hoopis kolmandasse ühingusse. Hageja ei ole esile toonud, milles seisnes kostja II rikkumine ja milline kahju Lennu OÜ-le tekkis ja kas väidetav kahju on seotud kostja II tegevusega Lennu OÜ-s. Maakohus märkis õigesti, et ÄS § 184 lg 5 kohaldamiseks peab juhatuse liige olema olulisel määral tegutsenud Lennu OÜ huvide vastaselt ja hageja ei ole seda menetluses esile toonud ega tõendanud.
11.ÄS § 184 lg 5 alusel tagasikutsumise põhjendatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada osaühingu huvi säilitada tegevuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning kaitsta selliselt ka osaühingu võlausaldajate ja teiste huvigruppide (töötajad, lepingupartnerid jt) huve (vt Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p-d 13–15). Hageja ei ole esile toonud, et kostja II juhatuse liikmeks olek kahjustaks Lennu OÜ töötajaid, lepingupartnerid või võlausaldajaid. Hagiavaldusest saab järeldada, et osanike koostöö Lennu OÜ-s ei suju, kuid juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei anna iseseisvalt alust ka see, et osanike koostöö on muutunud võimatuks. Osanike koostöö võib muu hulgas olla üks asjaolusid, mida ÄS § 184 lg-st 5 tuleneva mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel kaalutakse, kuid ainuüksi osanike ületamatute erimeelsustega ei saa juhatuse liikme tagasikutsumist põhjendada. ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav juhatuse liikme tagasikutsumise hagi ei ole vähemusosanike ega ka patiseisus oleva osaühingu 50% suuruse osalusega osanike õiguskaitsevahend ühingu üle kontrolli saavutamiseks, vaid osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole mingil põhjusel võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda.
12.Kuna maakohus jättis hagi juhatuse liikme tagasikutsumiseks õigesti rahuldamata, siis ei pidanud maakohus põhjendama uue juhatuse liikme määramata jätmist.
13.Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. Kostja Ülvi Nool-Kõre esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud 2160 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Kostjat esindasid ringkonnakohtus kaks vandeadvokaati, kes osutasid kokku 10 tundi kvalifitseeritud õigusabi tunnihinnaga 216 eurot (käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kostjal on õigus oma esindajaga kokku leppida tasu tingimused ja suurus, sellesse ringkonnakohus ei sekku. Kuid vastaspool peab kostjale hüvitama menetluskulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud apellatsioonkaebuse koostamiseks ja ringkonnakohtu menetluses osalemiseks. Lisaks saab arvestada kaebuse hinda ja esindaja õigusteadmisi (tunni hinda). Ringkonnakohus arvestab kulude vajalikkuse hindamisel järgnevat: pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, apellatsioonkaebuses ei esitatud ühtegi uut õigus- ega faktiväidet, tegemist ei ole mahuka tsiviilasjaga ja ringkonnakohtule vastuse koostamisel ei olnud vajadust kaaluda erinevaid õiguslikke aluseid. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks (käibemaksuga) 1080 eurot, s.o tasu 5 tunni eest ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja