Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2-15-19011 Kohus 06.12.2022 kirjaga nõudis võlgnikult lõpparuande esitamist. Kohus on märkinud, et aruandes peab M P esitama andmed võlausaldajale PlusPlus Baltic OÜ tehtud väljamaksete kohta. Esitada tuleb ka andmed M P tulude kohta. Koos aruandega nõuab kohus M P tema arvelduskonto(de) väljavõtte(väljavõtete) esitamist kogu aruandeperioodi eest. Kohus selgitas ka, et võlgnikul tuleb esitada taotlus seoses menetluse lõpetamisega. Võlgnik ei esitanud kohtule nõuetekohast aruannet. Tema esitas 27.012.2022 kohtule Maksuja Tolliameti tõendi tema tulust perioodi eest 12.2021 kuni 12.2022 ning väljavõtte oma pangakontolt S AS-s perioodi eest 03.12.2021-27.12.2022. Võlgnik selgitab, et töötab osalise tööajaga, sest tal on puue. Kordab, et sai kohtumäärusest valesti aru, et peab maksma ainult Maksu- ja Tolliametile. Hiljem sai aru, et peab tegema väljamaksed võlausaldajale PlusPlus Baltic OÜ-le ja saatma aruande. Võlgnikul ei ole võimalust maksta võlausaldajale. Sama kohtunõudega küsis kohus võlausaldajalt andmeid kohustuse täitmise kohta ja ärakuulamise soovist. Võlausaldaja vastas 20.12.2022, et võlgnik ei ole teostanud 20.12.2022 kuupäevaks ühtegi makset. Seega leiab võlausaldaja, et võlgnik on kohtule teadlikult valeinformatsiooni esitanud ja jätnud täitmata korrektsete aruannete esitamist ning seega rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldaja huve. Kõnekas fakt menetluses on see, et võlgniku jaoks on PlusPlusBaltic OÜ ainuke võlausaldaja pankrotimenetluses. Lisaks viitab võlausaldaja, et valeandmete esitamine menetluses viitab kindlale süülisele tegevusele ning seega ei vabasta võlgniku kohustute täitmisest. Võlgnik ei ole täitnud kohustust tegelda tulutoova tegevusega, ei ole näidanud üles tahet võlgnevuse mistahes ulatuses tasumiseks ning ei ole tähtajaliselt täitnud aruandluskohustust. Kohus kuulas võlgniku 27.03.2024 kohtuistungil ära. Võlgnik selgitas, et alates jaanuarist 2023 on töötu ja töötukassa arvel. Töölt läks ära tervislikel põhjustel. Töövõime puudus on tuvastatud otsusega. Selgitab, et ei saanud õigesti aru toimunust. Maksis tasapisi graafiku järgi maksed 300 euro suuruses ja arvas, et maksab võlausaldajale. Aruanded aga läksid meelest ära. Kohtu küsimusele, et miks ei teinud makset võlausaldajale peale kohtu 2021. saadud kirja, vastas, et ei tea sellest kirjast midagi. Kohtu küsimusele, et seonduvalt kohtu kirjaga oli ta esitanud mitmekordselt avaldused tähtaja pikendamiseks, vastas, et tütar tegeles sellega, sest võlgnikul on eesti keelega halb. Ise ta ei saanud aru mis toimub. Võlgnik palub lõpetada menetlus, vabastada ta võlgadest. Võlgnik kinnitas vandega, et esitatud andmed on õiged.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik M P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest 2(5)

2-15-19011 vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohus 14.09.2017 lõpetas pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse, so praeguseks rohkem kui viis aastat tagasi. M P on taotlenud kohustustest vabastamist ja menetluse lõpetamist. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 27.03.2024 ära võlgniku ja võlgnik andis kohtule vande. Võlausaldaja ei soovinud olla ärakuulatud. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M P ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik ei esitanud kohtule aruandeid. Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et võlgnik töötas 02.05.2017 kuni 20.12.2022 töölepingu alusel S OÜ-s. Töötasu (bruto) perioodil november 2018 kuni detsember 2022 oli vahemikus 292 – 327 eurot kuus. Võlgnikule tegi väljamaksed (töövõimetushüvitis) Eesti Haigekassa (neto): 2020. aasta märtsil 515,56 eurot, aprillil 276,19 eurot, juunil 377,46 eurot, augustil 202,54 eurot, septembril 276,19 eurot; 2021. aasta jaanuaril 349,84 eurot, oktoobril 59,64 eurot; 2022 märtsil 43,01 eurot ja mail 21,50 eurot. Sellest tuleneb, et võlgnik küll töötanud, kuid töötasu oli ligikaudu poole võrra vähem kui kehtinud miinimumpalk. Võlgnik ei ole tõendanud, et tegi kohustustest vabastamise

3(5)

2-15-19011 menetluse aja jooksul mingeid pingutusi, et leida tasustavam tööd ja kustutada oma võlgnevust võlausaldaja ees. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Esiteks kohus märgib, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada kohtule koos usaldusisiku aruandega tõendeid. Võlgnik esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte ühe aasta eest 03.12.2021 kuni 27.12.2022 ning Maksu- ja Tolliameti tõendid oma sissetuleku kohta. Seega puudub kohtul kindel ülevaade võlgniku sissetulekutest ja väljaminekutest ning kohtul tuleb lähtuda üksnes võlgniku esitatud tõenditest. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et tema sissetulekuks 2022. aastal oli töövõimetoetus suurusjärgus 250-280 eurot kuus. Samas nähtub väljavõttest, et võlgniku arvelduskontole oli tehtud sissemaksed sularahas aasta jooksul summas 2415 eurot. Võlgniku kontole ajavahemikul 27.12.2021 – 27.12.2022 laekus raha summas 7370,07 eurot, mis teeb keskmiselt kuus 615 eurot. Sellest võib järeldada, et võlgnikul on veel sissetulekuid, mida ta polnud avaldanud. Kuna võlgnik vaatamata kohtu nõudele ei esitanud enda pangakonto väljavõtet alates september 2017 kuni detsembrini 2021. a puudub kohtul veendumus, et võlgnik esitas tõesed ja usaldusväärsed andmed oma sissetulekutest ning ei varjanud informatsiooni oma sissetulekust. Kohus ei pea veenvaks võlgniku selgitust, et ta ei saanud õieti aru sellest, et peab võlausaldajale väljamaksed tegema ja luges, et peab maksma üksnes Maksu- ja Tolliametile. Kohus oli selgitanud võlgnikule kohustuse 27.10.2021 kirjas, võlgnik on kohtukirja kätte saanud ja mitmekordselt esitanud avaldused tähtaja pikendamiseks. Kohus ei pea usutavaks võlgniku väide, et ta polnud kirjast ja oma kohustusest teadlik. Vaatamata kohtu selgitustele polnud võlgnik võlausaldajale järgmise aasta jooksul ühtegi makset teinud ehk pole võlgnik näidanud soovi täita kohustusi nõuetekohaselt. Võlgniku pangakonto väljavõttest aga nähtub, et tal oli peale töövõimetustoetust ka muud sissetulekud. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2, 3, 61 ja 10 kohaselt sissenõuete ei saa pöörata muu hulgas puudega inimese sotsiaaltoetusele, sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekandeseaduse tähenduses, töövõimetoetusele ega riiklikule penisonile seaduses sätestatud ulatuses. Lisaks TMS § 132 lg 1 ja 2 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Samas TMS § 131 lg 2 lubab erandlike asjaolude esinemisel (milleks on, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane) pöörata sissenõuet võlgniku saadavale töövõimetustoetusele.

4(5)

2-15-19011 Riigikohus on 20.03.2019 tsiviilasjas nr 2-18-4482 tehtud määruse p-s 18.3 selgitanud, et alates 09.01.2018 tuleb töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavust otsustades kohaldada TMS § 131 lg-t 2 koos TMS 132 lg-ga 12, mis sätestab, et võib arestida ühes kuus kuni 20 protsendi sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. 2022. aastal oli arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot. Võlgniku pangakonto andmetel oli tema keskmine sissetulek kuus 615 eurot. 20% elatusmiinimumi ületavast summast on ca 62 eurot. Seega oli võlgnikul võimalused eraldada raha võlausaldajale. Võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustusi olles raskelt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Kohus selgitab, et kohustusest vabastamise menetluse raames pidi võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees ning neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles raskelt hooletu oma PankrS § 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus peab põhjendatuks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohtul ei ole andmeid hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest. Seega asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.