lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-2557/12

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-2557/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2140
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Sissetulev kiri
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-10-31

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Vilmsi Estates OÜ16200155(Hageja)Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu80365253(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-24-2557

Kohtuasi

Vilmsi Estates OÜ hagi Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu vastu täiteasjas nr 027/2024/398 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2024 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Vilmsi Estates OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Vilmsi Estates OÜ (registrikood 16200155), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu (registrikood 80365253), lepinguline esindaja Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Vilmsi Estates OÜ määruskaebusele lisatud tõendite (hooldusleping ja arved), Vilmsi Estates OÜ 13.03.2024 esitatud tõendi (täitmisavaldus) ja Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu 02.04.2024 tõendite (kaebuse läbivaatamise protokoll ja kohtutäituri 01.04.2024 otsus) vastuvõtmisest.
2.Jätta Harju Maakohtu 15.02.2024 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas läbivaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 390 lg 1Määruskaebuse esitamine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Vilmsi Estates OÜ kanda.
5.Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada. Määrata Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu menetluskulude suuruseks 285 eurot.
6.Välja mõista Vilmsi Estates OÜ-lt Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu kasuks 285 eurot. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-24-2557 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse, v.a resolutsiooni p 1, peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vilmsi Estates OÜ (hageja, täitemenetluses võlgnik) esitas 14.02.2024 Harju Maakohtule hagi Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu (kostja, täitemenetluses sissenõudja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2024/398. Hagiavalduses sisaldus taotlus hagi tagamiseks, milles hageja palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 027/2024/398 kuni käesolevas hagimenetluses kohtulahendi jõustumiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Risto Sepp 26.01.2024 hageja suhtes täiteasja nr 027/2024/398 ja tegi ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult 30 päeva jooksul. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-108126. Hagejal tuleb täitemenetluses tasuda koos täitekuludega 4762,02 eurot. Sissenõudja ei ole nõus võla tasumiseks maksegraafikut sõlmima.
1.2.Algatatud täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks tasaarvestusolukorra esinemise tõttu, kuna hageja on esitanud kostja vastu 08.01.2024 hagita menetluse avalduse kaasomandi majandamise kulude hüvitamiseks perioodi 15.05.2021–31.12.2023 eest summas 12 555,28 eurot, mis on 24.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-976 menetlusse võetud. Tsiviilasjas nr 2-22-108126 jõustunud lahend ja tsiviilasjas nr 2-24-976 tehtav lahend on tasaarvestatavad.
1.3.Täitemenetlus nr 027/2024/398 tuleb peatada, kuna asjaolud, mis käesolevas menetluses ja tsiviilasjas nr 2-24-976 välja selgitamisele kuuluvad, võivad viia tulemuseni, et täitemenetlus tuleb lõpetada. Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus 15.02.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda TsMS § 168 lg 1 alusel.
3.Hageja võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Samas on TMS § 221 lg 2 kohaselt lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
4.Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on

2-24-2557 TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (RKTKm 15.06.2022, 2-20-17088, p 9.3 ja seal viidatud varasem praktika). Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ja ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (RKTKm 03.02.2017, 3‐2‐1‐83‐16, p 23).

5.Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 10).
6.Praegusel juhul on täitedokument kohtulahend, mis tehti tsiviilasjas nr 2-22-108126, milles menetleti kostja nõuet hagejalt majandamiskulude väljamõistmiseks. Hagiavaldusest ja hagi tagamise taotlusest ei nähtu, et tasaarvestuse alus oleks tekkinud pärast viidatud kohtumenetlust või et hagejal ei oleks olnud võimalik oma vastunõuet maksma panna selle tsiviilasja menetluses. Hageja ei ole kaotanud oma võimalikku nõudeõigust kostja (korteriühistu) vastu, kuid ei saa TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt nõuda TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist varem tekkinud vastunõudele tuginedes.
7.Hageja võib TMS § 221 lg 1 järgi esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks mh põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198 esimene lause). Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et tsiviilasjas nr 2-22-108126 tehtud lahend ning tsiviilasjas nr 2-24-976 tehtav lahend on tasaarvestatavad. Hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole hageja seega nõudeid mitte tasaarvestanud, vaid esitanud oma vastunõude lahendamiseks eraldiseisvas tsiviilasjas (nr 2-24-976), mille tulemusena võib hagejal tulevikus tekkida kostja vastu täitedokument.
8.Seega on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada.
9.Kuna kohus asus seisukohale, et esitatud hagi ei ole õiguslikult perspektiivikas, jäi rahuldamata ka taotlus hagi tagamiseks. Määruskaebus
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
12.Kohtupraktika järgi on võimalik TMS § 221 lg 2 laiendatud tõlgendamine. TMS § 221 lg 2 peab välistama olukorra, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga soovitakse tuvastada asjaolusid, millised olid/pidid olema/võisid olla menetluse objektiks kohtuasjas, mis lahendati täitedokumendiks oleva jõustunud kohtulahendiga. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei ole võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud

2-24-2557 kohtulahendiga. Tasaarvestamise puhul on tasaarvestaval poolel kujundusõigus ehk õigus otsustada, millal ta oma nõude tasaarvestamiseks avalduse esitab.

13.Pooltevaheliste vastastikuste nõuete puhul on oluline tähtsus nõuete aegumisel. Poolte nõuded on tekkinud üheaegselt mais 2021, kuid ainult kostja nõue on lahendatud jõustunud kohtumäärusega. Hageja nõude kostja vastu, mida lahendatakse tsiviilasjas nr 2-24-976, aegumise tähtaeg on alles mais 2024. Tsiviilasjas nr 2-24-976 vaidlevad pooled selle üle, miks ei ole kostja kandnud kinnistul oleva üksikelamu hooldus- ja halduskulusid ning tsiviilasjas nr 2-22-108126 vaidlesid pooled selle üle, miks peab hageja kandma Vilmsi 31/1 korterelamu kulusid. Hagejal puudus kohustus tsiviilasjas nr 2-22-108126 esitada vastuavaldus, sest hageja nõude aegumise tähtaeg oli kaugel ning hageja lootis jõuda kompromissile.
14.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada ka muul põhjusel, kui TMS § 221 lg-s 1 on sätestatud.
15.Hageja esitas kohtule nõude kostja vastu võla saamiseks perioodi 15.05.2021–31.12.2023 eest, kuid nõue kasvab igakuiselt, sest kostja hooldab ja haldab vaid kinnistul asuvat korterelamut ega hoolda ja halda hageja Vilmsi 31/2 üksikelamut. Selliselt ei ole hageja nõue kostja vastu kohtulahendiga tunnustatud. TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 toodud alustel saab asuda seisukohale, et kuni ei ole tsiviilasjas nr 2-24-976 jõustunud lahendit, on õiguslikult põhjendatud võtta käesolev hagi menetlusse.
16.Osa nõudeid, mis on esitatud hageja poolt tsiviilasjas nr 2-24-976, on tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-22-108126 tehtud kohtulahendit. Kohtul tuleb käesolevas menetluses tuvastada, millises ulatuses on hageja nõuded tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-22-108126 tehtud lahendit. Seega on välistatud kohtulahendiga lahendatud vaidluse uuesti avamine. Käesolev vaidlus tuleb lahendada sisuliselt, sest see eeldab tõendite hindamist.
17.Kuna osa nõudest on tekkinud igal juhul pärast jõustunud kohtulahendit ning hageja ei saanud seda varasemas kohtumenetluses, milles tehtud lahendit sundtäidetakse, kostjalt nõuda, siis ei saanud maakohus jätta käesolevas menetluses hagi menetlusse võtmata. Olukorras, kus maakohus ei pidanud piisavaks esitatud tõendeid, võinuks kohus määrata hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja tõendite esitamiseks kostja võla ja tasaarvestamise soovi kohta. Samuti lahendas maakohus hagi tagamise taotluse valesti. Menetluse edasine käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis määruskaebuse edastamisel, et esineb alus jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles hageja vaidlustab hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist, kuid leidis, et menetluslikult oli otstarbekas võtta määruskaebus tervikuna menetlusse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas tuleb jätta läbivaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.

2-24-2557

20.Maakohus selgitas 15.02.2024 määruses õigesti, et hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa määruskaebust esitada. Seega tuleb määruskaebus vastavas osas jätta TsMS § 390 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
21.Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS 371 lg 2 p 2 ja põhjendatult jätnud hagi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Hageja esitas TMS § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2024/398 põhjusel, et hageja hinnangul esineb tasaarvestusolukord. Hageja tõi hagiavalduses esile, et soovib tema suhtes täidetavat nõuet tasaarvestada tsiviilasja nr 2-24-976 esemeks oleva nõudega. Maakohus lähtus hagi menetlusse võtmise otsustamisel üksnes hagiavalduses esile toodust ega hinnanud tõendeid, nagu hageja ekslikult määruskaebuses leiab. Kui täidetakse kohtulahendit, peab hagiavaldusest ning hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (RKTKm 03.02.2017, 3-2-1-83-16, p 23). Hageja tõi hagiavalduses esile, et hageja ja kostja vastastikused nõuded tekkisid üheaegselt mais 2021 ja tema väidetava nõude üle käib kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-24-976 , kuid hageja ei ole esile toonud, et ta oleks teinud kostjale tasaarvestusavalduse (VÕS § 198). Eeltoodut arvestades on maakohus keeldunud põhjendatult hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmast.
23.Maakohus on õigesti selgitanud, et hageja ei ole oma nõudeõigust kostja vastu kaotanud, ja juhul, kui hageja nõue kostja vastu leiab tsiviilasjas nr 2-24-976 tuvastamist, saab hageja täitedokumendi, mida on võimalik vajadusel sundtäita.
24.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab hageja esitatud tõendid vastu võtmata. Maakohtu järeldusega hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta nõustudes puudub määruskaebuse lahendamisel vajadus hoolduslepingu ja arvete analüüsimiseks. Hageja esitatud täitmisavaldus ei ole samuti asjakohane tõend, sest see ei ole asjasse puutuv käesoleva hagi puhul. Kuna dokumendid, mille vastuvõtmisest keelduti, esitati elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.Kostja 23.02.2024 ja 08.04.2024 menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja on kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna kokku 285 eurot (käibemaksuta). Kostja lepinguline esindaja on kostja esindamisel kulutanud 2,5 tundi. Menetluskulude nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal hagiavaldusega, maakohtu 15.02.2024 määrusega ja määruskaebusega tutvumiseks 1 tund, määruskaebusele vastuse koostamiseks 0,5 tundi, hageja 13.03.2024 taotluse ja tõendiga tutvumisele ja analüüsile

2-24-2557 ning kliendiga nõupidamisele 0,5 tundi, taotluse osas seisukoha koostamisele 0,3 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,2 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasumäär oli kuni määruskaebusele vastuse koostamiseni 110 eurot (käibemaksuta) ja sealt edasi 120 eurot (käibemaksuta).

28.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud vastuse määruskaebusele, milleks ta pidi tutvuma asja materjalidega, s.o hagiavalduse, maakohtu määruse ja määruskaebusega. Tegemist oli vajalike menetlustoimingutega. Põhjendatud menetlustoimingud olid ka hageja 13.03.2024 taotlusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine ning menetluskulude nimekirja koostamine. Kostja menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu saab pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 110 eurot ja 120 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Kostjale tuleb hüvitada menetluskulud käibemaksuta. Seega kuulub hüvitamisele 285 eurot (käibemaksuta).
30.Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
31.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja