lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-8068/28

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-8068/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1961
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 89 lg 1, 2Näilik tehingVÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõisteAÕS § 214 lg 1Kasutusvaldaja õigusedAÕS § 225 lg 1Isikliku kasutusõiguse mõisteAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8068

Kohtuasi

X hagi Y vastu valduse taastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2022. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Kohustada Y andma X valdusesse korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXX) 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.
3.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
TsÜS § 85Tehingu ühe osa tühisus
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 259 lg 1Kinkelepingu mõiste

2-21-8068 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 18.05.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu valduse saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.07.2014 korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu, korteriomandi isikliku kasutusõigustega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud. Vastavalt 04.07.2014 kinkelepingule koormati korteriomand asukohaga XXX, Tallinn tähtajatu isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Hageja lahkus korterist poole aasta pärast. 25.02.2021 teatas hageja kostjale oma kavatsusest teostada isiklikku kasutusõigust, kuid kostja keeldus seda lubamast. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja valdus ei ole omavoliline, hageja on vabatahtlikult loobunud korteri kaasvaldusest. Pooled olid omavahel abielus ajavahemikul 09.03.2000–07.04.2014. Pooled elasid kuni abielu lahutamiseni 07.04.2014 vaidlusaluses korteris, mis oli kuni kinkelepingus sõlmimiseni poolte kaasomandis. Pärast abielu lahutamist lahkus hageja korterist ning läks tööle Moskvasse. Pärast Venemaalt naasmist asus hageja elama Sillamäele, kus ta elab seniajani. Pärast abielu lahutamist jäi korter kostja ainuvaldusse ning kostja kasutab korterit seniajani oma ainukese elukohana.
2.1.2014. a suvel leppisid pooled kokku, et kostja ostab 10 000 euro eest hageja mõttelise osa korterist välja. Hageja mõttelise osa üleandmise asjaõigusleping sõlmiti 04.07.2014. Kostja tasus hagejale samal päeval müügihinna, sellest 1500 eurot sularahas ja 8500 eurot pangaülekandega. Hageja tahtis korteri mõttelise osa müügist saadud tulu varjata, mistõttu ta vormistas korteri mõttelise osa müügilepingu kinkelepinguna. Lepingu tingimuseks ei olnud see, et hagejal säilivad mingid õigused korterile.
2.2.Kasutusvalduse seadmise leping on näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõttes ja seetõttu tühine TsÜS § 89 lg 2 järgi. Korteri müügileping on aga kehtiv. Kuigi seda ei sõlmitud notariaalses vormis, muutus tehing kehtivaks asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 12 järgi. Hageja nõue ei oleks ka täidetav. Lisaks välistab nõude täitmise lepingu p 4.1, mille kohaselt kostjal on korteri otsene valdus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 19.12.2022. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja abiellusid 09.03.2000 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 05.04.2005) ja lahutasid abielu 07.04.2014; - korteriomand (korter) asukohaga XXX, Tallinn kuulus 1⁄2 mõttelistes osades hageja ja kostja kaasomandisse; - 04.07.2014 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi mõttelise osa notariaalse kinklepingu, korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud;

2-21-8068 - 04.07.2014 kinkelepinguga koormati korter hageja kasuks tähtajatu isikliku kasutusõigusega;

3.2.Hageja on esitanud kostja vastu hagi AÕS § 225 lg 1 ja § 89 järgi isikliku kasutusõiguse teostamiseks. Maakohus hindas, kas isikliku kasutusõiguse seadmise leping võis olla tühine TsÜS § 89 lg-te 1 ja 2 järgi. Kinkelepingu (võlaõigusseaduse (VÕS § 259 lg 1)) eristamisel müügilepingust (VÕS § 208) on määravaks, kas makstakse tasu ja kas seda makstakse rahas.
3.3.Maakohus leidis, et 04.07.2014 lepingut sõlmides ei olnud poolte tegelik tahe sõlmida notariaalset kinkelepingut, korteriomandi isikliku kasutusõigustega koormamise lepingut ja asjaõiguslepinguid. Poolte tegelik tahe oli sõlmida pärast abielu lahutamist ja reaalse kooselu lõppemist müügileping, mille kohaselt kostja (ostja) ostis hagejalt (müüjalt) korteriomandi 10 000 euroga. Hageja eesmärk oli varjata korteri mõttelise osa müügist saadud tulu (10 000 eurot), mistõttu vormistasid pooled korteri mõttelise osa müügilepingu kinkelepinguna. Seejuures on varjatav tehing – müügilepingu sõlmimine – kehtiv. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Korteri mõttelise osa müügilepingu tingimuseks ei olnud see, et hagejal (müüjal) säilivad mingisugused õigused korteri suhtes, millele viitab ka 04.07.2014 lepingu punkt 4.1, mille kohaselt läks korterimandi otsene valdus üle kostjale. Kuna 04.07.2014 lepingu sõlmimisel ei ole avaldatud lepingupoolte tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, siis on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 tähenduses.
3.4.Maakohus leidis, et tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav kostja väide, et ta tasus hagejale 04.07.2014 müügihinnast 1500 eurot sularahas ja 8500 eurot pangaülekandega. Hageja kirjutas samal päeval omakäeliselt vene keeles, et ta sai kostja käest 10 000 eurot temale kuuluva XXX asuva eluruumi eest. Hageja pöördus kostja poole sooviga korterit kasutada 2021. a veebruaris, s.o 7 aastat pärast lepingu sõlmimist. Kui pooled oleksid soovinud seada kasutusvaldust, ei oleks hageja nii kaua oodanud. Maakohus leidis, et kinkeleping oli tühine TsÜS § 89 lg 1 järgi, mistõttu jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 2150 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega saata asi uueks lahendamiseks samale maakohtule tagasi või alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
4.1.Seoses COVID-19 pandeemia leviku algusega 2020. a märtsis kaotas hageja töö ja tal tekkis vajadus korterit kasutada. Hageja pöördus 25.02.2021 kostja poole, kuid kostja keeldus korteri võtmeid andmast. Hageja palub, et kohus kohustaks kostjat mitte tegema takistusi korteri valdamiseks ning andma korteri valduse hagejale üle 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
4.2.Maakohus leidis ekslikult, et kostja tasus hagejale 10 000 eurot korteri müügihinnana. Tegelikult oli see raha seotud korteriomandi ülalpidamisega abielu vältel ja abielulahutusega. Täitmiskviitungi teksti dikteeris kostja. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta hageja väidetega ei nõustu.
4.3.Maakohus kohaldas materiaalõigust valesti. TsÜS § 85 järgi tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud

2-21-8068 ka tühise osata. Isegi, kui kinkeleping oli näilik, ei oleks see kaasa toonud isikliku kasutusõiguse seadmise näilisust. Vastustaja seisukoht

5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
7.Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus võtab need asja lahendamisel aluseks.
8.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on isiklikust kasutusõigusest tulenevalt õigus nõuda AÕS § 214 lg 1, § 225 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 järgi korteri valduse üleandmist. Muuhulgas vaidlevad pooled, kas isikliku kasutusõiguse seadmise leping võib olla tühine TsÜS § 89 lg 2 järgi.
9.Isiklik kasutusõigus (AÕS § 225 lg 1) on servituudi liik, mille puhul on kohustatud isikuna määratletud koormatud kinnisasja igakordne omanik ja õigustatud isikuna konkreetne subjekt isikuliselt. Isiklik kasutusõigus, nii nagu ka teised piiratud kinnisasjaõigused, tekib asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemise kaudu (tekkimise eeldused on sätestatud §-s 641). Isikliku kasutusõiguse seadmisel tuleb eristada isikliku kasutusõiguse seadmiseks kohustavat tehingut (kausaaltehingut), millest tuleneb isikliku kasutusõiguse seadmise kohustus (sh ka õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist ja asjaõiguslepingut, millega kinnisasja omanik ja piiratud asjaõiguse omaja lepivad kokku selles, et kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega.
10.Näilikul tehingul kui tühisel tehingul on samad tagajärjed nagu ikka tühisel tehingul – sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, näilikku tehingut ei pea täitma, näiliku tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (vt TsÜS § 84 lg 1). Näilik saab üldjuhul olla vaid kohustustehing, mitte käsutustehing. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et asjaõigusleping käsutustehinguna on abstraktne ja neutraalne ning üldjuhul ei saagi näilik olla (RKTKo 10.12.2012, 3-2-1-156-12, p 10). Vaid erandjuhul võib asjaõigusleping olla näilik – seda siis, kui pooled soovivad jätta üksnes mulje omandi üleminekust ja on omandi üleandmisel kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (RKTKo 02.04.2018, 4-16-9132, p 22, 23).
11.Praegusel juhul ei ole maakohus eristanud, kas kostja esiletoodud asjaoludel osutuks tühiseks üksnes isikliku kasutusõiguse seadmise kohustustehing või ka käsutustehing, millega poole leppisid kokku asjaõiguse seadmises. Hageja nõude tõrjumiseks oleks kostja pidanud esile tooma erandlikud asjaolud, mille kohaselt hageja ja kostja leppisid kokku, et isikliku kasutusõiguse seadmisel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ning seetõttu osutuks tühiseks ka käsutustehing.
12.Kolleegium leiab, et kostja ei ole esile toonud selliseid erandlikke asjaolud, mille kohaselt osutuks tühiseks ka isikliku kasutusõiguse seadmise käsutustehing. Kostja tõi esile, et pooled ei sõlminud 04.07.2014 korteri 1⁄2 mõttelise osas kinkelepingut koos isikliku kasutusõiguse seadmisega, vaid nende tahteks oli sõlmida mõttelise osa müügileping 10 000 euro eest ilma

2-21-8068 isiklikku kasutusõigust seadmata. Seejuures oli kostja väitel poolte eesmärgiks ostuhinna tasumise varjamine.

13.Kostja esiletoodud asjaoludele saab kohaldada TsÜS § 89 lg 1 sätestatud näiliku tehingu normi. Samas ei saa sel juhul TsÜS § 85 järgi hinnata, kas osa tehingust võiks olla kehtiv. Paragrahvide 85 ja 89 seose puhul tuleb silmas pidada, et näiliku tehingu puhul ei saa olla võimalust, et tehing jääks osaliselt kehtima, kuna näiliku tehingu puhul ei ole tehingut üldse tehtudki. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, siis ei kohaldu TsÜS § 85, vaid § 89 lg 3 järgi hinnatakse varjatud tehingu kehtivust eraldi. Seega oleks kostja pidanud esile tooma asjaolud, mille kohaselt pooled leppisid müügilepingu tagajärgedes kokku, kuid selle varjamiseks avaldasid tahet sõlmida kinkeleping ning isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning luua näilik mulje kasutusõiguse seadmisest (käsutustehing).
14.Kolleegium on seisukohal, et isegi kui osutuks tõendatuks kostja väide, et ostuhinna tasumise varjamiseks lepiti kokku korteri üleandmine kinkelepingu alusel, tuleks sellest järeldada, et varjatav tehing (müügileping) sisaldas ka kokkulepet isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Kostja esile toodud asjaoludel ei olnud isikliku kasutusõiguse seadmine näilik TsÜS § 89 mõttes. Lepingupooltel ei olnud vajadust luua näilikku muljet, et kinnisasjale seatakse isiklik kasutusõigus ning selline tegevus ei oleks kuidagi aidanud kaasa ostuhinna tasumise varjamisele. Seega tuleb järeldada, et isikliku kasutusõiguse seadmise osas vastas poolte tahe lepingus avaldatule.
15.Üksnes asjaolust, et hageja ei tundnud 7 aastat korteri vastu huvi ega soovinud oma kasutusõigust teostada, ei saa järeldada, et tema tahteavaldus kasutusõiguse seadmiseks oli näilik.
16.Kolleegium ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõue ei ole täidetav. Isikliku kasutusõiguse omaja on AÕS § 225 lg 1 järgi asjaõiguslikult õigustatud koormatavat kinnisasja kasutama. AÕS § 80 lg 1 järgi saab ta sarnaselt asja omanikuga esitada nõude asja talle välja andmiseks. Hageja nõuet selle täpsustatud sõnastuses saab mõista selliselt, et hageja palub kohustada kostjat andma kinnisasi hageja valdusesse.
17.Hageja on palunud määrata kohtuotsuse täitmise kord (TsMS § 445 lg 1) selliselt, et kostja kohustub andma kinnisasja hageja valdusesse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Kostja ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud ning hageja taotletud tähtaeg ei piira kostja õigusi võrreldes täitemenetluse seadustiku § 180 sätestatud kinnisasja väljaandmise regulatsiooniga. Kolleegium määrab seega valduse üleandmise tähtaja vastavalt hageja taotletule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja