lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-16926/16

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-16926/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1320
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
FiMS § 5 lg 2FIMS § 1 lg 2PankrS § 3 lg 2PankrS § 4 lg 2TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 2015/848Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud)C-253/19

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-16926/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.06.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

05.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16926

Tsiviilasi

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ avaldus X pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Advokaadibüroo HansaLaw OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige VK Võlgnik (vastustaja määruskaebemenetluses): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata avaldaja 30.01.2024 tõendite kogumise taotlus osas, mida ei ole rahuldatud 16.02.2024 määrusega.
2.Harju Maakohtu 15.01.2024 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise ja jõustumise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
TsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (avaldaja) esitas 29.11.2023 Harju Maakohtule avalduse X (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja tõi esile oma nõude ja märkis võlgniku elukohaks XXX.
2.Maakohus võttis avalduse 06.12.2023 menetlusse ja andis võlgnikule 7-päevase tähtaja avalduse kohta seisukoha esitamiseks.
3.Võlgnik teatas 21.12.2023 vastuses maakohtule oma elukoha XXX, Leedu Vabariik. Lisaks avaldas võlgnik, et on nõus kirjaliku menetlusega. Võlgnik ei esitanud avaldusele ega nõudele sisulisi vastuväiteid.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus jättis 15.01.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus tuvastas, et võlgniku teatatud elukoha aadress on kantud Rahvastikuregistrisse alates 30.11.2017. PankrS § 4 lg 2 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavaldus esitatakse kohtule FiMS §-s 5 sätestatu kohaselt. FiMS § 5 lg 2 kohaselt esitatakse maksejõuetusavaldus võlgniku elukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku elukoht või asukoht on mujal. Kuivõrd võlgnik ei ela Eestis, puudub Eesti kohtul pädevus tema pankrotimenetluse läbiviimiseks.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS

5.Avaldaja esitas 30.01.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja esimese võimalusena kuulutada välja võlgniku pankrot või teise võimalusena jätkata menetlust maakohtus. Kaebuses sisaldus taotlus nõuda Põhja Ringkonnaprokuratuurilt ja Riigiprokuratuurilt kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX tehtud määrus(d), millega kohaldati võlgniku suhtes elukohast lahkumise tõkendit. Avaldaja leiab, et võlgniku tegelik elukoht on Eestis ja Leedu aadress on esitatud üksnes eesmärgiga hoida kõrvale kohustuste täitmisest.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15.02.2024.
7.Ringkonnakohus rahuldas 16.02.2024 määrusega osaliselt avaldaja tõendite kogumise taotluse ja kohustas prokuratuure esitama kohtule andmed võlgniku suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelu tõkendi ja võlgniku elukoha kohta. Riigiprokuratuur esitas nõutud andmed 19.02.2024 ja avaldaja esitas nende kohta 01.03.2024 oma seisukoha. Võlgnik ei vastanud samas määruses esitatud kohtu küsimusele oma elukohtade kohta.
8.Lisaks esitasid menetlusosalised 20.03.2024 kirjalikud seisukohad pärast seda, kui kohus oli selgitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2015. a määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud, edaspidi: maksejõuetusmäärus) kohaldamise võimalusi. Avaldaja leidis, et ka maksejõuetusmääruse järgi on Eesti kohus pädev asja lahendama. Võlgnik selgitas mh, et ta tegutseb Leedus füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Võlgniku selgituse järgi avaldas ta kriminaalmenetluses oma abikaasa aadressi, kus ta viibis tihti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Määruskaebus rahuldatakse.
10.Avaldaja teatas vastuseks ringkonnakohtu küsimusele 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-s 3.2, et soovib endiselt määruskaebuses sisaldunud menetlusliku taotluse lahendamist ka osas, mida kohus veel ei rahuldanud. Kohus tegi avaldajale ettepaneku täiendavalt põhjendada, millise asjaolu kohta avaldaja tõendi kogumist taotleb praeguses olukorras, kus prokuratuuri senisest vastusest nähtuvad prokuratuurile teada olevad ja elukohast lahkumise keeluga seotud andmed võlgniku elukoha kohta. Avaldaja täiendavaid põhjendusi ei esitanud. Taotlus jääb seni rahuldamata osas TsMS § 238 lg 1 ls 1 ja ls 2 p 2 alusel rahuldamata. Esiteks pole usutav, et kriminaalasjas võlgniku elukohast lahkumise tõkendi rakendamise dokumentidest nähtuks muud teavet võlgniku elukoha kohta peale selle, mille Riigiprokuratuur juba kohtule esitas, mistõttu pole taotletud dokumentidel enam asjas tähtsust. Teiseks avaldas Riigiprokuratuur kohtule vastates eeldatavasti kogu tal olemasoleva teabe võlgniku elukoha kohta ja kõnealuse teabeallika osas on praeguseks kogutud piisavalt tõendeid. Eelnev ei välista, et kas omal algatusel või menetlusosaliste taotlusel kogub maakohus täiendavaid tõendeid (vt järgnevas p-d 11.3–12). 2 (4)
11.Maakohus hindas asja kohtualluvust Eesti õiguse järgi, mis ei ole kohane menetlusõiguslik alus.
11.1.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud PankrS-s (FIMS § 1 lg 2). Pankrotimenetlusele kohaldatakse TsMS-s sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2 ls 1). Pankrotimenetlus on maksejõuetusmääruse art 2 p 4 ja lisa A kohaselt maksejõuetusmenetlus sama määruse tähenduses. Maksejõuetusmääruse art 1 lg 1 järgi tuleb seda kohaldada kõigis võlakohustusi hõlmavates avalikes menetlustes, sh eelmenetlusele, mis põhinevad maksejõuetust reguleerivatel õigusnormidel. Neil kaalutlustel kuulub ka Eestis esitatud füüsilise isiku maksejõuetusavaldus maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse.
11.2.Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 esimene lõik sätestab, et maksejõuetusmenetluse algatamine kuulub selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese, st koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Sama sätte kolmas lõik käsitleb iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku põhihuvide keset, milleks tuleb vastupidiste tõendite puudumise korral pidada tema peamist tegevuskohta. Neljanda lõigu kohaselt peetakse muude üksikisikute (st kes ei tegele iseseisva äri- või kutsetegevusega) puhul vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Kolmanda ja neljanda lõike eelduseid kohaldatakse, kui vastavalt kolme või kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole tegevus- või elukohta üle viidud teise liikmesriiki.
11.3.Eelneva põhjal tuleb asja Eesti kohtule alluvuse kontrollimisel esmalt selgitada välja, kas võlgnik tegeleb iseseisva äri- või kutsetegevusega, st kas tema suhtes kohaldub maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 kolmas lõik. Siinjuures ei ole üksi piisav võlgniku nimetatud asjaolu, et ta on registreeritud Leedus FIE-na, sest registreeringust ei järeldu tegelikult iseseisva äri- või kutsetegevuse viljelemine. Kui kohus tuvastab, et võlgnik tegeleb iseseisva äri- või kutsetegevusega, siis tuleb järgmiselt tuvastada tema peamine tegevuskoht.
11.4.Kui kohus ei tuvasta võlgniku iseseisvat äri- ega kutsetegevust, siis kohaldub maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 neljas lõik. Sel juhul tuleb teha kindlaks võlgniku põhihuvide kese, mis eeldatavasti on tema alaline elukoht. Seni asjas kogutud tõendite põhjal saab pigem hinnata, et võlgniku alaline elukoht pankrotiavalduse esitamisele eelneval ajal oli Eestis.
11.5.Mõlemal eelnenud p-des 11.3 ja 11.4 kirjeldatud juhul saab kohus rakendada maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 esimese lõigu kriteeriume, st hinnata, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ja kuidas on selle tegevuse asukoha aspekt kolmandate isikute poolt kontrollitav. Nii kolmanda kui ka neljanda lõigu eelduse saab siiski ümber lükata. Kokkuvõttes tuleb kohtul võlgniku põhihuvide kese kindlaks määrata kõikide objektiivsete ja kolmandate isikute, eelkõige võlausaldajate poolt kontrollitavate kriteeriumide igakülgse hindamise tulemusel, kuna võlausaldajad suudavad kindlaks määrata tegeliku koha, kus võlgnik regulaarselt oma huvide realiseerimisega tegeleb (EKo, 16.07.2020, C-253/19, p 22).
12.Õige normi kohaldamise eelduste väljaselgitamiseks tuleb viia läbi eelmenetluse toiminguid, selgitada välja asjaolusid, küsitleda menetlusosalisi ja koguda tõendeid ulatuses, mis väljub olulisel määral kaebemenetluse piiridest. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel ka otsustada pankroti väljakuulutamist. Neil kaalutlustel rahuldatakse kaebuse alternatiivne taotlus asja tagasisaatmiseks maakohtule.
13.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Kui määruskaebuse esitamise kulu ei jää ühegi teise menetlusosalise kanda, siis on avaldajal õigus paluda TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv. 3 (4)
14.TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 ls 1 kohaselt võib avalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Samuti puudub avaldajal kaebeõigus tõendite kogumise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise osas. Määrus jõustub teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium