Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostjal on põhiosa võlgnevus sideteenuste eest 28,87 eurot. Tele2 ja kostja sõlmisid 26.02.2021 järelmaksulepingu, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Samsung Galaxy S21 5G 128GB maksumusega 849 eurot. Tele2 ja kostja sõlmisid 13.11.2021 järelmaksulepingu, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Apple iPhone 13 128GB maksumusega 919 eurot. Kostja rikkus lepingu p 2 ja järelmaksu tingimuste p 3.2 ning ei tasunud osamakseid alates 01.10.2022 osamaksest. Järelmaksu osamaksed muutusid sissenõutavaks tähtaja saabumisega. Kostjal on seadmete järelmaksude põhiosa võlgnevus 350,04 eurot. Lepingu eritingimuste kohaselt oli järelmaksulepingute sõlmimise hetkest intressimäär 16% aastas. Kostjal oli intressivõlgnevus 10,90 eurot. Hageja nõuab ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist 25 eurot. Tingimuste p 3 kohaselt on viivisemääraks tasumata Tele2 sideteenuste eest 0,05% päevas. Viivis põhinõudelt 28,87 eurot on ajavahemiku 19.10.2022-05.12.2023 eest kokku 5,72 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist Tele2 sideteenuste põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (hagiavalduses arvestuslik summa hagihinnas 5,27 eurot). Hageja nõuab kostjalt seadmete järelmaksu põhinõudelt 350,04 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses ajavahemiku 19.10.2022-05.12.2023 eest kokku 38,42 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist Tele2 seadmete järelmaksu põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (hagiavalduses arvestuslik summa hagihinnas 32,21 eurot). Tele2 loovutas 27.03.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.

taotleb hageja tagastada hagejale pool enamtasutud riigilõivust summas 20 eurot AS PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE662200221052378572 Swedbank.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seega seisukohal, et kostjal oli sõlmitud leping, millest tulenesid kohustused, mis olid täitmata. Kohustuste täitmata jätmine andis alust lepingute üles ütlemiseks. Sideteenuse lepingu järgi tasumata summadelt on hagejal õigus saada viivist lepingus sätestatud määras, järelmaksulepingute alusel võlgnetavatelt summadelt viivist seadusjärgses määras. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on sissenõudjal jätkuvalt õigus saada ka hüvitist peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskuludelt. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Märgitud ajakulu 3,5 tundi on põhjendatud, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 440 eurot (3,5 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) koos käibemaksuga. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 580 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 440 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja on hagist osaliselt loobunud ja kohus on võtnud hagist osaliselt loobumise vastu. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud hagihinnalt 496,43 eurot eurot riigilõivu 140 eurot, seega 40 euro võrra enam kui tuleb tasuda hagilt pärast hagist osaliselt loobumist. Kohus on TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastanud hagejale poole enam tasutud riigilõivust, s.o 20 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus teise poole enam tasutud riigilõivust, s.o 20 eurot TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja riigilõivu summas 100 eurot kostja kanda. Kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluses vastanud ega esitanud enda menetluskulusid. Kostja menetluskulud, kui neid oli, jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on selgitanud, et KMS § 25 lg 1 kolmanda lause alusel ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 540 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 440 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.