lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-14664/7

Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-14664/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1581
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
FiMS § 45 lg 1, 2, 3FiMS § 14 lg 1FiMS § 17 lg 1, 2FiMS § 18 lg 1, 2FiMS § 15FiMS § 4PankrS § 29TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-14664/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.11.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-25-21549/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.03.20262-23-14018/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.02.20252-24-14365/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.12.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14664

Kohtuasi

X maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.10.2023 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X 30.10.2023 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 18.10.2023 määrus ja saata asi samale maakohtule maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud ja menetluse käik

1.X (avaldaja, võlgnik) esitas maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avaldaja on abielus, varasuhte liigiks on lahusvara, abikaasadel ei ole ühiseid lapsi. Avaldaja viibib kinnipidamisasutuses, kus töötas 2022-2023 komplekteerijana teenides kuus umbes 100 eurot, töösuhe lõppes tervislikel põhjustel, avaldaja on 100% töövõimetu. Avaldaja sissetulekuks on sõprade ja lähedaste poolt saadud umbes 150 eurot kuus, millest pool kantakse võlgade katteks,

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

20% vabanemisfondi ja 30% jääb avaldajale kätte. Avaldajal puudub vara. Avalduse kohaselt on avaldaja püsivalt maksejõuetu. Maakohtu määrus

2.Harju Maakohus jättis 18.10.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3.Maakohus leidis, et kuivõrd pankrotiavaldusest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, sest võlgnik viibib vanglas, siis puudub võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks, s.o võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Seega on avaldus pankroti väljakuulutamiseks perspektiivitu ning avalduse menetlemisest keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus. Kui pankrotiavaldus menetlusse võtta, oleks tegemis pankrotimenetluse raugemise olukorraga. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ning võtta avaldaja maksejõuetusavaldus menetlusse.
5.Avaldaja tõi välja, et tal on tulu, mis võimaldab võlausaldajate nõudeid osade kaupa rahuldada, sissetulek on umbes 150 eurot kuus, millest pool kantakse võlgade katteks. Avaldaja selgitas, et töötas vanglas 2022. a kuni 2023. a septembrini komplekteerijana, kuid praegu puuduva töövõime tõttu ei tööta, samas koostöös vanglas otsitakse sellist tööd, mis avaldajale sobiks. Avaldaja on töö tegemisest huvitatud ning peagi peaks avanema avaldajal võimalus olla avavanglas, kus tal on olemas töökoht sissetulekuga umbes 1000 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa algatada avaldaja maksejõuetusavalduse alusel menetlust. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise, võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on maakohtu pädevuses.
7.Maakohus on õigesti selgitanud, et alates 01.07.2022 sätestab füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korra FiMS. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FiMS §-s 14. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja kohaselt peaks maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine olema pigem formaalne. FiMS §-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega.
8.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest FiMS § 14 lg 1 p 1 kaudu kohalduva TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 08.03.2017, 32-1-177-16, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.

9.Maakohus viitas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Maakohus leidis, et välistatud oleks pankrotimenetluse eesmärgi saavutamine, s.o võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Lisaks leidis maakohus, et pankrotiavalduse menetlusse võtmise korral oleks tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga, kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid.
10.Kolleegium selgitab, et võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatud andmed annavad kohtule esialgse ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast. Võlgniku täpset majanduslikku olukorda hakatakse FiMS reeglite kohaselt välja selgitama alles pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise (FiMS § 15). Usaldusisik mh koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, s.o võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja ning võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja avalduse esitamise seisuga (FiMS § 17 lg 1 p-d 1 ja 2). Seega aitab usaldusisik koostöös võlgnikuga selgitada välja võlgniku varad ja kohustused. Usaldusisiku koostatud võlgniku vara- ja võlanimekirjas antakse eelduslikult täpsem ja usaldusväärsem info võlgniku majanduslikust seisundist kui see teave, mille võlgnik esitab kohtule avalduse esitamisel. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist reguleerivate normidega ei ole kooskõlas see, kui maakohus teeb võlgniku majanduslikul seisundil põhinevad otsused üksnes avalduses märgitud teabe põhjal. Üksnes erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FiMS § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne. Käesolevas asjas ei nähtu, et maakohus oleks sellised asjaolud välja selgitanud. Samuti ei ilmne maakohtu määrusest põhjendusi, mis annaksid alust arvata, et andmed avaldaja majandusliku seisu kohta on avalduses juba ammendavalt esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksejõuetusavalduse pinnalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused tuleks välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku.
11.Alles pärast seda, kui usaldusisik on esitanud koos vara- ja võlanimekirjaga kohtule hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada (FiMS § 17 lg 2), arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik (FiMS § 18 lg 1).

Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, on kohtul järgmised võimalused: kuulutada välja võlgniku pankrot vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule; kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule; algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt FiMS §-s 19 sätestatule; jätta avaldus rahuldamata või lõpetada menetlus raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p-d 1–5). Seega otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva menetluse algatamise, avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu.

12.Maakohus tugines vaidlustatud määruses maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ka sellele, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puuduks perspektiiv. FiMS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidaks välja kuulutada võlgniku pankrot. FiMS § 45 lg 2 järgi ei välistaks pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks PankrS § 29 lg s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.
13.Ainuüksi maksejõuetusavalduses esitatud teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et võlgnik ei oleks võimeline täitma oma kohustusi võimaliku kohustustest vabastamise menetluse kestel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetavana vanglas viibides on võlgniku võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piiratud, samas ei ole need siiski olematud. Avaldusest ja määruskaebusest nähtub, et võlgnik on varem tööd teinud, samas on ta täielikult töövõimetu, kuid avaldab tahet ja lootust teha teatud tööd; samuti avaneb võlgniku väidete kohaselt tal peagi võimalus olla avavanglas ning teha kindla sissetulekuga tööd. Kolleegiumi hinnangul tuleks maakohtul menetluses täpsustada võlgniku töövõimega seonduv ning see, kui tõenäoline on avaldaja ümberpaigutamine avavanglasse ja millised on tema kokkulepped tulevase väidetava tööandjaga.
14.Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgniku sattumist kinnipidamisasutusse pidada tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena, mis FiMS § 45 lg 3 p 4 järgi võimaldaks jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kinnipidamisasutusse sattumine iseenesest ei ole käsitatav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena FiMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses. Maakohus ei ole seda järeldust konkreetse juhtumi asjaoludele viidates põhjendanud. Võlgniku vangistuses viibimine ei välista tema kohustustest vabastamist. Praegusel juhul ei ole olemasoleva teabe põhjal võimalik väita ka seda, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine toimuks vaid eesmärgil, et võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest enne nõuete aegumist karistuse kandmise ajal.
15.Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetusavalduse pinnalt piisavalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused tuleks välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku.
16.Eelnevast tulenevalt oli maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumine kohustustest vabastamise menetluse algatamise väidetava perspektiivituse tõttu ennatlik. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
17.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
18.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. FiMS § 14 lg-st 3 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja