Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohtuametnik on kostjaga telefoni (xxxxxxxxxx) teel kontakti saanud 29.10.2023. a. Kostja kinnitas, et postiljon küll käis maal, aga kostja dokumente kätte ei saanud. Palus menetlusdokumendid jätta postkontorisse. Kinnitas, et e-posti kasutab, kuid ei ole kohtust saadetud meile näinud või vaadanud. Kohus selgitas avaliku e-toimiku kasutamise võimalust, mida kostja lubas kasutada, kuid seda käesoleva ajani teinud ei ole. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.01.2024. a. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 29.11.2021. a järelmaksulepingu nr 90104962290 kauba soetamiseks maksumusega 980,80 eurot. Kokku lepiti intressimääras 11,90% aastas, krediidi kulukuse määras 25,40% aastas ja krediidi kogukulu 1364,04 eurot. Igakuine haldustasu 0,90 eurot. Osamakse suuruseks lepiti kokku 37,89 eurot ning kokku pidi kostja kohustuse laenuandja ees täitma 36 osamaksega. Kostja tegi kohustuse täitmiseks tagasimakseis summas 270,23 eurot, millest 137,26 eurot arvestati põhiosa, katteks, 121,67 eurot intressi katteks, 6,30 eurot haldustasu katteks ning 5 eurot meeldetuletuskirja tasuks. Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 843,54 eurot. Intressivõlgnevus on 57,93 eurot. Kostjat hoiatati 29.09.2022. a lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendavalt antud tähtaja (13.10.2022. a) jooksul tekkinud võlgnevust. Kostja võlgnevust ei likvideerinud. Kostja oli täielikult viivituses kolme osamakse, s.o 15.07, 15.08 ja 15.09.2022.a tasumisega. Hageja arvestab viivist alates 15.10.2022. a. Seisuga 19.09.2023. a on sissenõutavaks muutunud viivissummas 93,51 eurot. Haldustasu võlgnevus on summas 3,60 eurot ( 15.11 ja 15.12.2022. a, samuti 15.01 ja 15.02.2023. a. eest). Hageja viitab VÕS § 1132 ja teenusetingimustele ning palub kostjalt välja mõista meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot. Kostjale on saadetud 4 meeldetuletuskirja, millest 2 on tasulised. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 20 eurot (13.12.2022. a nõudekiri). Krediidiandja ütles 14.10.2022. a avaldusega lepingu üles. 29.11.2022. a edastati kostjale nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Hageja on põhistanud vastutustundliku 2 (3)

laenamise põhimõtte järgimist. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 843,54 eurot, intressid 57,93 eurot, viivised 93,51 eurot, haldustasu 3,60 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot ja sissenõudekulud 20 eurot, kokku 1028,58 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 280 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 280 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulu on seega 280 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 280 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.