Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 26. märts 2024, Pärnu 2-22-113195 Osaühing Ambroosius hagi Hansakodu OÜ vastu võlgnevuse nõudes 12 151,39 eurot Hageja: Osaühing Ambroosius, rg-kood 11321173 Põllu tn 26, Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, 86705 Hageja lepinguline esindaja: Margo Põbo, Advokaadibüroo Sempes, Vanapargi tn 6, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80019, e-post: [email protected] Kostja: Hansakodu OÜ, rg-kood 11437823 Riia mnt 92, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80042, epost xxxxxxxxxxx Kostja seaduslik esindaja: M.K.
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt Hansakodu OÜ hageja Osaühing Ambroosius kasuks kostja ja hageja vahel 21.08.2018 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus põhiosas summas 5118 eurot ja hagi esitamise ajaks, s.o kuni 21.09.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 4970,49 eurot. Välja mõista kostjalt Hansakodu OÜ hageja Osaühing Ambroosius kasuks viivis põhinõudelt 5118 eurot hagi esitamisest, s.o alates 22.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni laenulepingus kokku lepitud määras (24% aastas ehk 2% kuus). Jätta rahuldamata hageja Osaühing Ambroosius nõue mõista kostjalt Hansakodu OÜ hageja Osaühing Ambroosius kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras summas 1656,83 eurot. Jätta rahuldamata hageja Osaühing Ambroosius nõue mõista kostjalt Hansakodu OÜ hageja Osaühing Ambroosius kasuks välja viivis põhinõudelt summas 5118 eurot VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras alates 22.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. 1/5
2-22-113195 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Välja mõista kostjalt Hansakodu OÜ hageja Osaühing Ambroosius kasuks menetluskulude hüvitis summas 888,31 eurot.
11.Kohustada kostjat Hansakodu OÜ tasuma menetluskulude hüvitiselt (888,31 eurolt) hagejale Osaühing Ambroosius viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSKÄIK
1.Hageja nõue 2/7
2-22-113195
1.1.Osaühing Ambroosius esitas 18.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hansakodu OÜ vastu nõude 6663,20 euro saamiseks. 19.04.2022 koostas kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on saadetud võlgnikule e-kirjaga äriregistris registreeritud elektronposti aadressile xxxxxxxxxxx. Kohus luges makseettepaneku võlgnikule kättetoimetamise kuupäevaks 27.04.2022 TsMS § 311' lg 5' alusel ilma kättesaamise kinnituseta. Võlgnik nõudele vastuväidet ei esitanud ja 18.05.2022 koostas kohus maksekäsu, mis on võlgniku seaduslikule esindajale M.K. kätte toimetatud e-kirjaga meiliaadressil xxxxxxxxxxx 20.05.2022.
1.2.06.06.2022 esitas Hansakodu OÜ kohtule määruskaebuse. 13.01.2023 tegi Pärnu Maakohus hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks. 07.06.2022 esitas võlgnik kohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks. 13.06.2022 andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamise edasi Pärnu Maakohtule.
1.3.28.07.2022 lahendas kohus määruskaebuse ning 08.09.2022 kohustas kohus hagejat esitama TsMS sätetele vastava hagiavalduse.
1.4.22.09.2022 esitas hageja Osaühing Ambroosius lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtusse hagiavalduse kostja Hansakodu OÜ vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 5118,00 eurot, intresside nõudes summas 4967,12 ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõudes summas 1656,83 eurot. Samuti esitas hageja kostja vastu nõude mõista Hansakodu OÜ-lt Ambroosius OÜ kasuks välja intress põhinõudelt summas 5118,00 eurot 2% kuus alates 22.09.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni ning nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt summas 4297,20 eurot [sisestatud muutmata kujul] VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teise lause kohases määras alates 22.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Nõude aluseks on 21.08.2018 sõlmitud laenuleping.
2.Kostja vastuväited
2.1.31.01.2023 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, s.o 14 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Kohus saatis hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja hageja menetluskulude nimekirja kostjale 13.02.2023 e-posti aadressile xxxxxxxxxxx.
2.2.07.03.2023 edastas kostja kohtule e-kirja teel vastuse, mille kohaselt märkis, et Kahjuks ei ole võimalik kostjal tähtajaks hagile vastata. Kostja peab võimalikuks kompromissi sõlmimist. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.
2.3.09.03.2023 teavitas kohus kostjat, et esitatud vastus ei vasta TsMS sätestatud vorminõuetele ning kohus kohustab kostjat esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 päeva möödumisel käesoleva kirja kättesaamisest, nõuetekohaselt vormistatud menetlusdokument. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja on hagiavalduse kohaselt nõus hagi rahuldamisega tagaseljaotsusega. Kohus on 31.01.2023 määruses (hagi menetlusse võtmine) kostjat hoiatanud, kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja on 09.03.2023 kinnitanud kohtu nimetatud e-kirja kättesaamist, kuid nõuetekohast vastust ei ole kohtule esitanud, ehkki selle esitamise tähtaeg oli hiljemalt 13.03.2023. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 3/7
2-22-113195 kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ka Riigikohus on 03.05.2017 lahendis 3-2-1-21-17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
Kohtuotsuse osaline rahuldamine
6.1.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
6.2.Hageja on esitanud kostja vastu:
6.2.1.21.08.2018 sõlmitud laenulepingust tuleneva põhinõude summas 5118 eurot (hagiavaldus dtl 136, leping dtl 140),
6.2.2.alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest (05.09.2018) kuni 20.09.2022, s.o 1477 päeva eest sissenõutavaks muutunud intressi nõude summas 4967,12 eurot (dtl 146), arvestusega 2% kuus ehk 24% aastas. Kohus märgib, et ehkki hageja on hagiavalduses välja toonud, et intressi tuleb tasuda 1478 päeva eest (dtl 137), on hageja esitanud intressiarvestuse 1477 päeva eest, s.o kuni 20.09.2022 (dtl 146).
6.2.3.alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest (05.09.2018) kuni hagi esitamisele eelneva päevani (s.o 21.09.2022), s.o 1478 päeva eest sissenõutavaks muutunud seadusjärgse (VÕS § 113 lg 1 määras) viivise väljamõistmise nõude summas 1656,83 eurot (viivise arvestus dtl 147),
6.2.4.alates hagi esitamisest (s.o 22.09.2022) kuni põhinõude täieliku täitmiseni intressi nõude põhinõudelt summas 5118 eurot arvestusega 2% kuus;
6.2.5.alates hagi esitamisest (s.o 22.09.2022) kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivise nõude põhinõudelt summas 4297,20 eurot (kohus märgib, et sellist põhinõuet lepingu kohaselt antud asjas ei ole) VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.3.Pooled leppisid 21.08.2018 sõlmitud laenulepingus kokku, et laenu periood on kaks nädalat, s.o kuni 04.09.2018 ning selle perioodi eest laenusaaja ehk kostja intressi tasuma ei pea. Veel leppisid pooled kokku, et laenusaaja maksab laenusumma tagasi vastavalt kokkulepetele laenuandjaga. Samuti leppisid pooled kokku, et tähtaja ületanud laenu intressi arvestatakse 2% kuus laenujäägilt (dtl 140). Eelnevast nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid tähtajalise laenulepingu ning laenu tagastamise tähtaeg oli hiljemalt 04.09.2018. Kuivõrd kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud, muutus laenulepingust tulenev võlgnevus summas 5118 eurot sissenõutavaks 05.09.2018. Samas ei ole kohtule üheselt selge, mida pooled pidasid lausega laenusaaja maksab laenusumma tagasi vastavalt kokkulepetele 4/7
2-22-113195 laenuandjaga silmas – kas seda, et laen tuleb tagasi maksta kõik korraga või näiteks kahe nädala jooksul osade kaupa. Kohus on seisukohal, et nimetatud lause ja see, kuidas pooled seda mõistsid, ei oma käesolevas asjas ka määravat tähtsust.
6.4.Kohtule esitatud faktilistest asjaoludest nähtub, et hageja nõuab põhinõudelt sama perioodi eest (05.09.2018 – 21.09.2022) ja samaaegselt nii lepingus kokkulepitud intressi 2% kuus (24% aastas) kui ka seadusjärgset viivist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Samuti nõuab hageja alates hagi esitamisest (22.09.2022) kuni põhinõude täitmiseni samaaegselt nii lepingus kokkulepitud intressi 2% kuus kui ka seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda paralleelselt ehk samaaegselt ja sama perioodi eest põhinõudelt nii lepingujärgset intressi kui ka seadusjärgset viivist. Kohus põhjendab nimetatut alljärgnevalt.
6.5.Intressi mõiste VÕS §-s 94 on kasutusintressi tähenduses, s.o tasu raha kasutamise eest. Intressi maksmise kohustus lõppeb üldjuhul laenulepingu lõppemisel, sh laenulepingu lõppemise korral selle tähtaja möödumise tõttu. Viivitusintress ehk viivis on sätestatud VÕS §-s 113. Seni, kuni laen ei ole muutunud sissenõutavaks (kestab nt laenu tagasimaksmise tähtaeg), saab raha kasutamise eest nõuda intressi, alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab aga intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi saab nõuda juba üksnes viivist ja kahjuhüvitist.1 Nimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus mitmes lahendis (vt nt RK 3-2-1-137-06 p-d 17, 18; RK 3-2-15-06, p 12, RK 3-2-1-141-12 p 10).
6.6.Ehkki VÕS § 397 lg 4 kohaselt on laenuandjale kuuluvad laenuvõtja vastu suunatud intressi- ja viivisenõuded teineteisest õiguslikult sõltumatud ning neid saab teineteisest sõltumatult maksma panna, märgib kohus järgnevat. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et intressi ja viivise arvestus ning eristamine muutub oluliseks juhul, kui laenusaaja satub viivitusse laenusumma tagasimaksmise kohustuse täitmisega. Kuna enamasti arvestatakse laenulepingu kohaselt intressi laenujäägilt (laenusaajale väljamakstud laenusumma tagasi maksmata osalt), tekib laenu tagasimaksmise kohustusega viivitamise korral olukord, kus intressi arvestus peaks jätkuma ka laenusumma osalt, mille maksmisega on laenusaaja viivituses. Kuna viivitatud laenusumma osale arvestatakse samaaegselt ka viivist, tekib vältimatult küsimus, millises vahekorras on intress ja viivis ning kas neid saab samalt laenusumma osalt arvestada paralleelselt või tuleks viivisenõude tekkimise korral intressiarvestus viivitatud summalt lõpetada.
6.7.Riigikohtu praktikas on jõutud seisukohale, et üldjuhul välistab viivise arvestamise õiguse tekkimine õiguse arvestada samalt summalt intressi. Riigikohus on sellist järeldust põhjendanud sellega, et intressi näol on tegemist tasuga, mida makstakse laenukapitali kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenusaaja ei tagasta laenu või selle osa kokkulepitud ajaks, lõpeb viivitusse sattumisega seega ühtlasi ka intressi arvestus laenult või selle tähtaegselt tagastamata osalt ning seda asendab viivis.2 Seega ei saa üldjuhul laenu viivituses olevalt osalt samaaegselt arvestada nii viivist kui intressi. Vaidlust ei saa olla selle üle, et laenulepingu lõppemine lõpetab üldjuhul ka intressi arvestuse laenult, sest intressi nõude aluseks on kehtiv leping ise.3 Ehkki intressi ja viivise paralleelne arvestamine samalt summalt ei ole iseenesest vastuolus ei intressi ega viivise olemusega ning laenulepingu pooltel on võimalik sõlmida ka erikokkulepe, mille kohaselt kehtib Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, https://juuraveeb.ee/kommenteeritudvaljaanded
Samas, lisaks RK 3-2-1-89-08, p 15.
Samas, p 3.6.
II
osa,
§
397,
p
3.5.3,
võrguversioon
5/7
2-22-113195 intressi maksmise kohustus edasi ka pärast laenulepingu enda lõppemist, näiteks lepingu ülesütlemise korral,4 peab selline erikokkulepe lepingust sõnaselgelt, üheselt ja arusaadavalt nähtuma.
6.8.Kohtule esitatud laenulepingust ja selles sisalduvas poolte kokkuleppest (lausest tähtaja ületanud laenu intressi arvestatakse 2% kuus laenujäägilt) ei saa järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud intressi ja viivise paralleelses kohaldamises ning et hagejal oleks õigus nõuda nii intressi kui viivist samaaegselt. Hageja ja kostja on laenulepingus kokku leppinud, et kostjal ei tule raha kasutamise perioodi eest (s.o 21.08.2018 kuni 04.09.2018) intressi tasuda. Kohus on seisukohal, et lepingus olevat lauset tähtaja ületanud laenu intressi arvestatakse 2% kuus laenujäägilt saab mõista selliselt, et sõltumata lepingus kasutatud sõnast intress, leppisid pooled kokku, et sellelt summalt, mis kostjal on lepingus kokkulepitud maksetähtajaks (hiljemalt 04.09.2018) tasumata, tuleb kostjal tasuda 2% viivitusintressi (st viivist), sest selle tasumise kohustus tekkis alates tähtajalise laenulepingu lõppemisest ja laenulepingust tuleneva nõude (5118 eurot) sissenõutavaks muutumisest, s.o maksetähtajale järgnevast päevast. Ka hageja ise on arvestanud viivist alates 05.09.2018. Seega on tegemist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks sõlmitud kokkuleppega intressi tasumise vormis ning seda tuleb lugeda viivisekokkuleppeks5. VÕS § 397 lg 4 ei muuda VÕS §-st 113 tulenevat põhimõtet, mille kohaselt arvutatakse teistsuguse kokkuleppe puudumise korral pärast laenulepingu lõppemist (nt tähtajalise laenu puhul laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise või laenulepingu ülesütlemise korral) tagasi maksmata laenusummalt üksnes viivist, mitte intressi.
6.9.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise laenulepingus kokku lepitud määras VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel (seda nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise osas) ning jätab välja mõistmata seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (seda nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise osas). Kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 5118 eurot. Kuivõrd kohus peab viivisearvestuse korrektsust kontrollima omal algatusel, võtab kohus sissenõutavaks muutunud viivisearvestuse aluseks perioodi 05.09.2018 kuni 21.09.2022 (s.o mitte kuni 20.09.2022). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis lepingus kokkulepitud määras 2% kuus tasumata põhivõlgnevuselt 5118 eurolt (perioodi eest 05.09.2018 kuni 21.09.2022) ehk 4970,49 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt viivis alates 22.09.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingus kokku lepitud määras 2% kuus (24% aastas). Kohus jätab seega rahuldamata hageja viivise nõude kostja vastu summas 1656,83 eurot. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt summas 5118 eurot VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras alates 22.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
6.10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või
Samas, p 3.6. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, I osa, § 113, p 13, võrguversioon.
6/7
2-22-113195 nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
7.2.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 400 eurot, s.o 100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), kokku 4 tunni eest. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 400 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3 tundi ning seega lepingulise esindaja kuluks 300 eurot (ilma käibemaksuta).
7.3.Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 770 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 300 eurot, kokku 1070 eurot.
7.4.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (12 151,39 euro suurusest nõudest rahuldab kohus kokku põhinõude summas 5118 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 4970,49 eurot) 83,02% ulatuses kostja ja 16,98% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 888,31 eurot (1070 eurot * 83,02%).
7.5.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.