lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-16667/11

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 22.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-23-16667/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1434
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 6Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleFiMS § 54 lg 1, 4PankrS § 23 lg 4, 6FiMS § 10FiMS § 8KMS § 15 lg 1KäibemaksumääradPankrS § 21 lg 4PankrS § 65 lg 11PankS § 23 lg 3TsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16667

Tsiviilasi

K. K. (K. ) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): K. K. (isikukood xxxxxxxxxx)

Kohtuistung

Kirjalik menetlus

Usaldusisik: M. U.

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata K. K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Vabastada M. U. K. K. usaldusisiku kohustustest.

Jätta menetluskulud K. K. kanda.

4.Määrata K. K. usaldusisiku M. U. tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot 40 senti, s.o kokku 1000 eurot 40 senti.
5.Anda K. K. määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le (registrikood xxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS LHV Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
6.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 183 lg 2Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
TsMS § 190 lg 4Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 424 lg 2Hagi tagasivõtmine
TsMS § 425 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise kord
TsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
Välja mõista K. K. riigi tuludesse menetluskuludena 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot 40 senti, s.o kokku 1000 eurot 40 senti. Välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank) või nr EE221700017003510302 (Luminor Bank) 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Selgitusse märkida „Menetluskulud, tsiviilasi 2-23-16667“.

Kui kohustatud isik ei ole määrust täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib määruse saata sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7.Tühistada Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2024. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning K. K. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

9.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Tartu Maakohtu registriosakonnale. Usaldusisikul tuleb määrus saata pärast selle jõustumist kohtutäituritele K. K. vara suhtes toimub sundtäitmise uuendamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.

ASJAOLUD

1.K. K. (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Maakohus võttis avalduse 22. jaanuari 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks M. U. (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise.
3.Avaldaja edastas tagasivõtmiseks.

veebruaril

kohtule

taotluse

maksejõuetusavalduse

4.Usaldusisiku on teinud kohtule ettepaneku menetlus lõpetada. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1227 eurot 63 senti (käibemaksuga), kuid kui kohus määrab tasu riigi vahenditest, siis 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga), sellisel juhul usaldusisik loobub ülejäänud tasu nõudest.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus, tutvunud avaldaja taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus jätta läbi vaatamata.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2.peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
8.Avaldaja edastas kohtule 10. veebruaril 2024 taotluse maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus kohaldas 22. jaanuari 2024. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FiMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega võlgniku kanda.
11.Usaldusisik on taotlenud 19. veebruaril 2024 oma ülesannete täitmise eest tasu 1227 eurot 63 senti (käibemaksuga). Samas usaldusisik märkis, et kui kohus määrab tasu maksmise riigi vahenditest, palub usaldusisik määrata tasuna kindlaks 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga) ning sellisel juhul usaldusisik loobub ülejäänud tasunõudest.
11.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.3.Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning koostanud oma hinnangu, kuna kohtu otsustus avalduse tagasivõtmise osas polnud selleks ajaks veel teada ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi 3 minutit. Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 8 tundi 3 minutit tundi on vajalik ja põhjendatud.
11.4.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Kuna praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul puudub sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot (lisandub käibemaks)). Kuivõrd kohus määrab usaldusisiku tasu riigi vahenditest, on usaldusisik avaldanud, et loobub tasunõudest 820 eurot (käibemaksuta) ületavas osas. Eelneva tõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 820 eurot (käibemaksuta). Samas tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse välja mõista, kuna tasu on põhjustanud võlgnik enda tegevusega.
11.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le, registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 % (KMS § 15 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-117420/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval