Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-21-10546

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Õige on maakohtu seisukoht, et Eesti Interneti SA otsust ei saa vaidlustada. Samas Eesti Interneti SA poolt otsuse tegemine ei välista kohtu poole pöördumist. Ringkonnakohus leidis ühes teises domeeninime vaidluses, et „EIS domeenivaidluste komisjoni otsus on lõplik ja selle peale ei saa kaebust esitada, kuid see ei välista poole õigust alustada teise poole vastu kohtumenetlust (domeenivaidluste komisjoni reglement p 15.2). Ringkonnakohtu arvates on domeenivaidluste komisjonis osalenud hagejal õigus esitada kohtusse hagi, mille esemeks on nõue tuvastada, kas tal on õigus domeeninime kasutada ja kas kostjal puuduvad alused selle keelamiseks. Sellise hagi rahuldamine annab hagejale võimaluse välistada EIS-i poolt domeenivaidluste komisjoni otsuse täitmist.“ (TlnRnKo 06.01.2023, 2-21-3466, p 53). Viidatud ringkonnakohtu otsuses leidis ringkonnakohus, et sellise nõude läbivaatamata jätmiseks alus puudub. Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas varasema seisukoha juurde, et domeeninime vaidlust saab maakohus läbi vaadata ja tuvastada, kas hagejal on õigus domeeninime kasutada. Domeeninime omandiõigust ringkonnakohtu hinnangul tuvastada ei saa ja domeeninime valduse üleandmist samuti nõuda ei saa, kuid ringkonnakohtu hinnangul on hagejate tegelik soov hagiavaldusest nähtavalt selline, et hagejad soovivad kasutada edasi domeeninime mobiland.ee ehk et saada selle domeeninime kasutusõigus. Samuti saavad hagejad nõuda, et kohus keelaks kostjal 2 domeeninime kasutamine ning kohustaks kostjat 2 tegema tahteavalduse Eesti Interneti SA-le domeeninimest loobumiseks hagejate kasuks ja asendada tahteavaldus kohtuotsusega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14.07.2017 määrus nr 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi (kaubamärgimäärus) ei reguleeri selgesõnaliselt domeeni kasutamist. Riigikohus on selgitanud, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Selliselt on domeeninimel ka varaline väärtus ning see võib olla põhimõtteliselt intellektuaalse omandi objektiks (RKTKo 30.03.2006, 3-2-1-4-06, p 49). Kaubamärgimääruse art 9 lg-st 2 tuleneb, et EL-i kaubamärgi omanikul on õigus takistada kõigil teistel isikutel omanikule kuuluva kaubamärgiga sarnase tähise, sh ka domeeninime, kasutamist äritegevuses, kui domeeninimi eksitab tarbijat ja seda on võimalik seostada kaubamärgiga (TlnRnKo 06.01.2023, 2-21-3466, p 58). Antud juhul on hagejad toonud esile, et domeeni kasutamine on hagejate jaoks oluline ning domeeni kasutusvõimaluse puudumine takistab äritegevust ja ei võimalda hagejatel tooteid müüa. See, et hagejad on seejuures oma nõude sõnastanud ebatäpselt, ei tähenda, et kohus peaks koheselt hagi menetlusse võtmisest keelduma. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha.

2-21-10546 Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249/17, p 16). Seega juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Alles siis, kui hagejad ei ole neile selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 2). Maakohus ei ole hagi käiguta jätnud ega lasknud hagejatel enda nõuet täpsustada, vaid on teinud koheselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist ega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Samuti ei otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.