A Vi hagi Klaasikeskus OÜ vastu kahju 6586,80 eurot hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
6586,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A V (isikukood xxx) Kostja: Klaasikeskus OÜ (registrikood 12000548) Kostja lepinguline esindaja: I S (e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja A Vi hagi kostja Klaasikeskus OÜ vastu kahju 6586,80 eurot hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja A V kanda.
3.Mõista hagejalt A V kostja Klaasikeskus OÜ kasuks välja menetluskuluna põhjendatud lepingulise esindaja kulu 656,25 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-22-9621 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.A V (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Klaasikeskus OÜ (edaspidi kostja) vastu 6586,80 euro saamiseks (dtl 3-4, 177). Hageja tellis kostja paigaldama köögi tagaseina klaasi. Paigaldamise käigus puuris kostja läbi köögi seina vannitoa plaatidesse augud, millega lõhkus ära plaadid, kipsiseina, hüdroisolatsiooni ning vuugid. Kostja ei nõustunud algselt plaate välja vahetama, vaid pakkus plaatide parandamist, mille tulemusena oleksid jäänud parandatud plaadid teise tooniga. Hageja sellega ei nõustunud ning kostja otsis ettevõtte, kes vahetab välja kahjustatud plaadid, taastab seina, hüdroisolatsiooni ning vuugid. Kostja väidete kohaselt pidi ta saama täpselt samasugused ja sama tooni plaadid, mis hagejal vannituppa seina paigaldatud on. Peale plaatide paigaldamist selgus, et seina pandud plaadid ei ole sama tooni ega ka sama kujuga nagu hagejal seinas on. Hageja seinaplaadid on äärtest kõrgemad ning värvitooni muutusega keskelt äärtesse (keskelt hele, vaikselt tumedamaks ning ääred uuesti täiesti heledad). Kostja paigaldatud plaadid on täiesti sileda pinnaga ning terve plaat on ühes toonis. Plaatidel ei ole värvitoonide üleminekut ega ka ääred kõrgemad. Nüüd on keset vannitoa seina kolm täiesti teistsugust plaati, mistõttu hageja vannituba on rikutud. Hageja teostas vannitoas täieliku remondi 6 aastat tagasi ega plaaninud veel nii pea plaate välja vahetada. Lisaks lõhkusid kostja poolt plaate paigaldanud ettevõte ära köögi tagaseina paigaldatud klaasi dekoratiivkruvi, mis on lahti. Kostja lubas mitmeid kordi kruvi ära vahetada või kinni panna, kuid ei ole seda siiani teinud. Hageja soovib, et kostja hüvitaks kulud, mis tekivad olukorra taastamise käigus, mis oli enne kahju tekitamist – kogu vannitoas oleks sama värvitooni plaadid. Samuti ühtse tooni ja üleminekuga vuugid, plaatide taga terve kips ning ühtne terve hüdroisolatsioon. Hageja soovib kostjalt kahjude taastamiseks 6586,80 eurot tuginedes xxx hinnapakkumisele. Kostja vastuväited
2.Kostja oma vastuses hagile hageja nõuet ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul hageja kuritarvitab oma õigusi eesmärgiga alusetult rikastuda kostja arvelt. Kostja ei nõustu hageja nõudega ning leiab, et temal puudub kohustus kahju hüvitada, kuna leiab muuhulgas, et kahju suurus on tõendamata. Hageja esitatud piltidest ei tulene, et paigaldatud plaadid erinevad vannitoas varem (s.o 6 aastat tagasi) paigaldatud plaatidest. Paigaldades uusi plaate on kostja kõrvaldanud tekitatud kahju ning asetanud hagejat võimalikult lähedasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui plaatide kahjustamist ei esineks. Kostja hinnangul pole selge hagiavalduses välja toodud remonditöö tegemise põhjus ja maht ning lähtudes sellest pole võimelik väita, et eelarve kajastab ainult neid kulusid, mis on suunatud algse olukorra taastamisele. Kostja hinnangul peab hageja tõendama, et kahju on tekkinud just hinnapakkumises nimetatud summas ning nimetatud kulud on põhjendatud. Ilmne on, et kolme plaadi asendamise asemel vannitoas kõikide plaatide vahetamine ja vannitoas uue remondi tegemine summas 6586,80 eurot ei ole põhjendatud ning tegemist ei ole asja parandamise mõistlike kuludega. Käesoleval juhul tegemist on olukorraga, milles hageja soovib alusetult kostja arvelt rikastuda. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud võimalike remontkulude ja kahjuhüvitise suuruse mõistlikkust ega vajadust. Kostja leiab, et antud juhul ei ole hüvitise summa põhjendatud. Juhul, kui hageja arvates paigaldatud plaatide värv ei sobi antud vannitoale, siis tal oleks mõistlik paigaldatud plaadid vahetada aga mitte korraldada terve vannitoa remont kostja arvelt. Juhul kui kohus leiab, et hageja hagi kuulub kas osaliselt või täielikult rahuldamisele, siis palub kostja VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada kahjuhüvitist, kuna kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades seejuures kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja seda, et kostja on oma algatusel asendanud kolm kahjustatud plaati (dtl 312-315).
2-22-9621
3.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 1093,75 eurot (8,75 tundi tunnihinnaga 125 eurot, ilma käibemaksuta) (dtl 338339). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
Paigalduse käigus puuris kostja läbi köögi seina kolme vannitoa seinaplaati augu (dtl 45);
-
Kostja asendas katki läinud plaadid uutega (dtl 47).
7.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping (VÕS § 635) köögi tagaseina klaasi paigaldamiseks. Hageja tellis kostjalt köögi tagaseina klaasi paigaldamise. Paigaldamise käigus puuris kostja läbi köögi seina kolme vannitoa plaati augud. Pooled ei vaidle käesolevas menetluses töövõtulepinguga teostatud tööde üle, küll aga leiab hageja, et köögi tagaseina paigaldamise käigus on kostja tekitanud hagejale kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja hinnangul on kostja poolt asendatud plaadid erinevad olemasolevatest plaatidest, mistõttu tuleb kõik vannitoa plaadid välja vahetada, et kõik plaadid oleks ühte tooni ja üleminekuga vuugid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju 6586,80 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et kostjal puudub hagis märgitud kahju hüvitamise kohustus, samuti ei ole tõendatud kahju suurus.
8.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlgnik VÕS § 115 lg 1 järgi nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eeldused on järgmised: 1) võlgnik on kohustust rikkunud; 2) võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest; 3) võlausaldajale on tekkinud kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
9.Riigikohus on selgitanud, et töövõtja on töövõtulepingu täitmisel mh kohustatud tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist, lähtudes analoogia korras VÕS § 620 lgst 2. Kuna töövõtuleping on samuti teenuse osutamisele suunatud leping, on töövõtjal tellija vara suhtes samasugune kaitsekohustus (vt Riigikohtu 6.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1715317, p 12 ja seal viidatud lahendid). Poolte vahel puudub vaidlus, et töövõtulepingu täitmise käigus said kahjustada kolm vannitoa plaati. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
2-22-9621
10.Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-124-11, p 16 selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid. Juhul kui hageja on asja korda teinud ja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi, siis võib kohus seda vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi ja mõista välja kulutused mõistlikus ulatuses. VÕS § 139 kohaldamiseks peab kostja esitama taotluse (vt selle kohta nt Riigikohtu 09.03.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Sellisel juhul mõistab kohus siiski kulutused välja mõistlikus ulatuses, võttes arvesse kahju tekitaja vastuväiteid.
11.Kahjuhüvitise, st parandamiskulude kindlaks määramisel ei ole oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. Välistatud ei ole ka kahjustatud asja väärtuse vähenemise hüvitamine ilma asja parandamata, kuid sellisel viisil kahju hüvitamine ei tohi sattuda vastuollu kahju hüvitamise eesmärgiga. See tähendab, et kahjuhüvitise maksimumsuurus VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi ei saa olla suurem kui asja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine vaatamata taastamisele. VÕS § 132 lg 3 esimese lause mõttega ei oleks kooskõlas kahju hüvitamine suuremas ulatuses kui asja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine vaatama taastamisele (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-08 p 17).
12.Riigikohus on otsuses 2-21-5178 selgitanud, et kolleegium on VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaldamise kohta varem selgitanud, et asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormise järgi kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt ka Riigikohtu 03.04.2013 otsus nr 3-2-1-1913, p 13). Riigikohtu kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise (vt Riigikohtu 13.12.2011 otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).
13.Poolte vahel on vaidlus eeskätt kahju tekkimise ja kahju hüvitise suuruse üle. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kahjustas tööde käigus kolme vannitoa plaati. Kostja on kahjustatud plaadid vahetanud uute vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on asendatud plaadid küll väikese värvierinevusega võrreldes olemasolevatest plaatidest (dtl 47), kui kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et põhjendatud on kogu vannitoa remont. Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumisest (dtl 46) nähtub, et hageja poolt välja toodud kahju summa sisaldab terve vannitoa remonti. VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt nt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-45-08, p 16). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostja andnud endast parima, et kahju hüvitada (vahetanud kahjustada saanud plaadid uute vastu). Hageja nõude rahuldamine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise kostja arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238). Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2-22-9621
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt enda kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu 1093,75 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 338-339). Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
18.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Kostjat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
19.Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostja kandnud õigusabikulusid kokku 8,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta), kokku 1093,75 eurot. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik.
20.Ajakulu osas leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega ning võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks järgnevalt: -
01.07.2022 hagiavaldusega tutvumine ja analüüs, kliendiga konsulteerimine – arvestades hageja hagi sisu ja mahtu, ei saanud lepingulisel esindajal kuluda sellega tutvumiseks, analüüsiks ning kliendiga konsulteerimiseks kokku rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks;
-
18.01.2023 hagi peale vastuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 3,5 tundi, kohus loeb nimetatud ajakulu põhjendatuks;
-
Hageja 07.11.2022 määruskaebusega tutvumine ja analüüs – kohus leiab, et arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et määruskaebus oli esitatud menetlusabi taotlust lahendanud määrusele, siis ei saa põhjendatud ajakuluks lugeda mitte rohkem kui 0,25 tundi;
-
07.02.2024 seisukoha ettevalmistamine ja kohtule esitamine ning menetluskulude nimekirja ettevalmistamine ja kohtule esitamine – kuivõrd 07.02.2024 kohtule esitatud menetlusdokument on oma sisult suures osas 18.01.2023 hagiavalduse vastusega kattuv, siis leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks saab lugeda 0,5 tundi.
21.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostja esindaja kulude hüvitamist 5,25 tunni ulatuses.
22.Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista kostja õigusabikulud 656,25 eurot (5,25 x 125).
23.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.