lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-146365/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-146365/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2109
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-13

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 231 lg 2, 4Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 405 lg 5LihtmenetlusTsÜS § 147 lg 1, 2Aegumistähtaja algusTsÜS § 160 lg 1, 2Aegumise peatumine hagi esitamisegaVÕS § 8 lg 1, 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PARKIT OÜ12135716(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-22-146365

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi A. L. vastu leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

100,88 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716) esindajad Seaduslik esindaja: J. B. Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli Kostja: A. L. (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Lepingu mõiste
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
VÕS § 35 lg 4Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 37 lg 1Tüüptingimused lepingu osana

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1.PARKIT OÜ esitas hagi A. L. vastu leppetrahvide kogusummas 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 19,32 eurot ja TsMS § 367 kohase viivise nõudes. Hageja on menetluse kestel loobunud sissenõudekulude ning postikulude nõudest. Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks, kuivõrd kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal ning sõidukit pargiti eraparklasse aadressil Punane 31 KÜ, kus parkimist korraldab hageja. Sõiduk pargiti parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd parkimine Punane 31 KÜ territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõiduki XXX parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on kostjale koostatud järgmised leppetrahvid: 1) Leppetrahv nr 82080000618, koostamise aeg 07.04.2019, Punane 31 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; 2) Leppetrahv nr 20440013618, koostamise aeg 08.12.2019, Punane 31 KÜ parklas, summa 35,00 eurot; Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki XXX kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 70,00 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja põhilised vastuväited mõlemale leppetrahvile: - Pooled pole mitte kunagi sõlminud parkimislepingut, kuivõrd kostjat ei ole teavitatud parkimistingimustest. - Leppetrahvinõuded on aegunud (TsÜS § 146 lg 1).
3.Kohus täitis 13.02.2024 kohtumäärusega selgituskohustust ja teavitas kohtuotsuse avalikustamise aja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
5.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
10.Kohtul tuleb seega analüüsida järgmist: (I) kas kostja on sõlminud hageja poolt näidatud kuupäevadel parkimislepingud (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid nimetatud kuupäevadel vaidlusalustel parkimisaladel) (II); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (III); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (IV); samuti, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks (V).
11.Kohus analüüsib järgnevalt mõlemat leppetrahvi eraldi. Leppetrahv nr 82080000618, koostamise aeg 07.04.2019, Punane 31 KÜ parklas, summa 35,00 eurot

Kohus loeb tõendatuks, et aadressil Punane 31 KÜ, Tallinn asub hageja opereeritav parkimisala. Hageja on selle tõendamiseks esitanud fotod (dtl 35-36), mille kohaselt asub elumaja ees infotahvel parkimistingimustega. Parkimistingimused on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub elumaja ja aadress Punane 31). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejal on enda opereeritavas parklas asukohaga Punane 31 õigus väljastada leppetrahve parkimistingimuste rikkumise tõttu. Kostja sõidukit on pildistatud äratuntavalt, fotodelt nähtub piltide tegemise kuupäev ja kellaaeg (dtl 27-29) Kohus leiab, et leppetrahvinõue 82080000618, koostamise aeg 07.04.2019, Punane 31 KÜ parklas, summa 35,00 eurot on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Leppetrahvi nõude (dtl 26) kohaselt oli selle tasumise tähtajaks 21. aprill 2019. Seega muutus nõue sissenõutavaks 22. aprillil 2019. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.11.2022. Selleks ajaks oli kolme aasta pikkune aegumistähtaeg möödunud. Seega ei ole hagejal võimalik kostjalt nõuda leppetrahvi tasumist, kuivõrd nõue on aegunud.

12.Leppetrahv nr 20440013618, koostamise aeg 08.12.2019, Punane 31 KÜ parklas, summa 35,00 eurot Kohus loeb tõendatuks, et aadressil Punane 31 KÜ asub hageja opereeritav parkimisala. Hageja on selle tõendamiseks esitanud foto (dtl 35-36) mille kohaselt asub elumaja ees infotahvel parkimistingimustega. Parkimistingimused on loetavad. Fotolt nähtub lisaks infotahvlile elumaja number ja teine liiklusmärk, mille kohaselt võib nimetatud alal parkida ainult Punane 31 KÜ kirjalikul loal (nö. parkimisluba). Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu parkimise eest. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimist lubab muuhulgas ka parkimisluba, mis peab olema asetatud armatuurlauale. Kohtu hinnangul on sõidukit XXX pildistatud äratuntavalt (dlt 31-33) kuid piltidelt ei nähtu pildi tegemise kuupäev ega kellaaeg. Samuti ei nähtu piltidelt ka kaudselt pildi tegemise asukoht. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et nimetatud pildid kostja sõidukist on tehtud Punane 31 KÜ parkimisalal vaidlusalusel ajal. Fotod on tehtud pimedas, fotodel on kujutatud auto esiklaasi, armatuurlauda ja numbrimärki lähedalt. Kohus on selgitanud hagejale tõendamiskoormist 13.02.2023 kohtunõudega, mille kohaselt hageja peab tõendama, et kostja sõitis vaidlusalusele parkimisalale ja parkis seal sõidukit. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendite kohaselt võimalik väita, et sõiduk XXX parkis Punane 31 parkimisalal leppetrahvi väljastamise ajal, see on 08.12.2019 parkimistingimusi rikkudes. Kohus asub eelnevast johtuvalt järeldusele, et asjas on tõendamata, et kostja sõitis Punane 31 parkimisalale ja parkis seal sõidukit 08.12.2019, et ta oleks VÕS § 35 lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks tingimusega, et tasu maksmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 35 €

ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Kuivõrd poolte vahel puudub parkimisleping VÕS § 37 lg 1 järgi, ei saa nõuda ka seal nähtuvate tingimuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd on tõendamata hageja ja kostja vahel oleva leppetrahvikokkuleppe olemasolu, ei analüüsi kohus teisi leppetrahvi väljastamise aluseks olevaid eelduseid (kohtuotsuse punkt 9). Samuti ei analüüsi kohus kostja vastuväiteid.

13.Kohus käsitleb siiski selguse huvides hageja väidet (dtl 86), et kostja ei ole eitanud, et temale kuuluv sõiduk leppetrahvide väljakirjutamise ajal Punane tn 31 parkimisalal parkis. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastustest võimalik eeldada, et kostja on hageja poolt esitatud väited omaks võtnud (TsMS § 231 lg 4).1 Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud vastustest ei ole võimalik välja lugeda omaksvõttu hageja poolt väljastatud leppetrahvidele, mistõttu ei eelda kohus, et kostja on võtnud omaks väite, et tema sõiduk parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas parkimistingimusi rikkudes.
14.Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid parkimislepingu, ei saa hageja nõuda parkimistingimuste rikkumise eest VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi maksmist, kuna see tingimus pole lepingu tingimus (ei saanud lepingu osaks). Eeltoodu tõttu jääb hageja hagi leppetrahvide saamiseks rahuldamata.
15.Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda leppetrahvide nõudmise eest VÕS § 1132 lg 2 p 1 ega TsMS § 367 järgi viivist, sest viimane eeldaks, et hagejal oleks õigus nõuda leppetrahvi.

MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.Kohus andis pooltele 13.02.2024 kohtumäärusega tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks Vt. Ka Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 11; 14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 15; 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p 15.2).

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ahti Kuuseväli

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja