2-23-125219/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

6.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.Inbank AS ja kostja sõlmisid 25.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89010258339, kostja sai laenu 1500 eurot, intressimäär 21,6% aastas, viivisemäär 21,6% aastas, krediidikulukuse määr 32,25 %. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad ja igakuine lepingu haldustasu. Laenulepingu lõpptähtajaks on 20.10.2025. Kostja kohustus tagastama laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Krediidiandja Inbank AS saatis kostjale 02.02.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning kostjale anti täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Lepingu ülesütlemise teatis edastati kostjale 22.02.2023, kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 27.02.2023 lepingust nr L89010258339 tulenevad nõuded hagejale. Laenusumma väljamakse 1500 eurot sai kostja ülekandega 26.10.2022 ning kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel perioodil 20.11.2022-20.10.2025. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1500 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimäära 21,6% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 20.02.2023 summas 102,63 eurot (20.11.2022 23,40 + 20.12.2022 26,39 + 20.01.2023 26,70 + 20.02.2023 26,14). Kostja intressi tasunud ei ole. Intressivõlgnevus on kokku summas 102,63 eurot. Lepingus sätestatult kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu, so 5 eurot kuus. 22.02.2023 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.11.202220.02.2023 osamaksete haldustasud, so 20 eurot (4 x 5=20 eurot). Tulenevalt eeltoodust on haldustasu võlgnevus summas 20 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivist nõuab hageja kostjalt põhinõudelt 1500 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 23.02.2023 kuni hagi esitamiseni, so 05.10.2023, lepingujärgses määras 21,6% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on summas 199,73 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 06.10.2023 21,6% aastas põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. VÕS 1132 lg 2 p 3 viidates nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid summas 50 eurot (meeldetuletuskirjad: 27.03.2023 25 eurot, 04.05.2023 5 eurot, 13.06.2023 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot). Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas esitas hageja tõenditena kostja laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Kostja on laenutaotluses oma

3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 06.10.2023 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega. 6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-125219 OÜ Aktiva Finance Group hagi D. I. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja Inbank Finance AS vahel 25.10.2022 väikelaenulepingust nr L89010258339 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1500 eurot, intressivõlgnevus 102,63 eurot, haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 199,73 eurot ning edasiulatuv viivis alates 06.10.2023 põhinõudelt 1500 eurolt, lepingujärgses määras, so 21,6% aastas kuni põhinõude täitmiseni.

9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja

10.20.09.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. 11.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule tõenditena hagi lisad 6 ja 7 (lisa 6 kostja laenutaotlus ja lisa 7 05.10.2023 taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Hagiavalduses selgitas hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tugines krediidiandja kostja laenutaotluses esitatule. Kostja on taotluses märkinud enda sissetulekuks 1200 eurot ja väljaminekuks 135 eurot. Hageja osundas, et on arvestanud kõiki kostja kulusid, koos laenu osamaksega 62,06 eurot ning tulemina jäi kostjale raha reservi 1002,94 eurot. Maksehäireregistri väljavõttest tulenevalt kostjal maksehäireid ei olnud. Lisaks teostati päring MTAle. Kohus märgib, et hagi lisa 7 sisaldab taust.ee ehk maksehäireregistri väljavõtet (daatumiga 05.10.2023). Seega ei ole krediidiandja enne lepingu sõlmimist (leping sõlmiti 25.10.2022) päringut teostanud ning viidatud väljavõtet kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestada ei saa. Hageja on viidanud MTA päringule, mida kohtule tõendina esitatud ei ole. Kohus leiab, et hagi lisas 6 (kostja laenutaotlus) ja hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).

14.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist väikelaenulepingus kokkulepitult intressimääras, so 21,6% aastas. Väikelaenulepingu nr L89010258339 alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on (intressikalkulaator.ee kasutades; so seadusjärgses intressimääras) põhjendatud summas 29,10 eurot (põhinõudelt 1500 eurolt, periood 23.02.2023-05.10.2023). Kohus jätab seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 170,63 eurot (199,73-29,10=170,63 eurot) rahuldamata. Hageja on esitanud ka täiendava viivise nõude alates 06.10.2023 põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni intressimääras (so 21,6% aasas), mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte lepingujärgses intressimääras, vaid VÕS § 94 lg 1 alusel seadusjärgses intressimääras. VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja haldustasu 20 eurose nõude.

25 eurot, 04.05.2023 – 5 eurot, 13.06.2023 – 5 eurot) eest sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Sissenõudmiskulud 15 euro osas jääb hagi rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole vastavas osas sissenõudmiskulude aluseks olevaid toiminguid tõendanud. 16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1500 eurot, intressivõlgnevus 5,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 29,10 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot ja täiendav viivis alates 06.10.2023 põhinõudelt 1500 eurolt VÕS § 94 lg 1 (EKP intress) määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: haldustasu 20 eurot, intressivõlgnevus 97,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 170,63 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot. 17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 708 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 358 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse ettevalmistus ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning hagiavalduse kohtule esitamine 2 h x 169= 338 eurot. Õigusabikulud on arvestatud käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 350 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 358 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 610 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 350 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 16,18% ulatuses ja kostja kanda 83,82 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 511,30 eurot.